Ma lõpetan muretsemise ja hakkan elama.

Õnn on see, kui oleme rahul sellega, mis meil on, ja sellega, mida meil pole. Aga samas, kuidas olla õnnelikult rahul ja rahulikult õnnelik nii, et mitte laisaks muutuda? Et siiski säiliks mingi vajadus olla uudishimulik, areneda, tahta õppida, reisida, tutvuda uute inimestega ja proovida uusi asju? Sest täiuslikul õnnel on veel üks aspekt - eesmärkide, unistuste, ootuste ja lootuste oma: õnn on see, kui meil on kedagi armastada, midagi teha ja millestki unistada. Vahel ma küsin, mis on minu eesmärk. Või millist elu ma tahan viie või kümne aasta pärast. Suurelt jaolt on vastuseks mingi seisund. Enamasti võib selle kokku võtta ühe sõnaga: meelerahu
"Hingele pai"

Pühapäev

Kuulan Arvo Pärti, joon rohelist teed ja ootan vihma.
Meenub üks augustipäev, mil vihma sadas, olin maal, pakkisin Tartusse kolimiseks asju ja kuulasin samuti Arvo Pärti. See oli nostalgiline päev. Ühestküljest olin rõõmus kuid miski minus tahtis nutta. Mäletan et seisin oma toas, rõduuks lahti, kuulasin vihma ja poetasin mõne pisara.
Ma olen vist suur.

Hungry at heart.

Asjad ei ole kõige paremini.. aga alati saab hullemaks minna, nii et ma saan hakkama. Mul on hea meel, et ma olen see, kes olen ja seal, kus olen. Ümbritsetud nendest inimestest, kellest parasjagu olen. Hoolimata sellest, kuidas elu vahel näkku irvitab, pean tunnistama, et ma olen ikka üks väga õnnelik inimene. Minuga on kõik asjad juhtunud nii hästi ja isegi paremini, kui oleksin ise algul lootnud või ette kujutanud. Elu on imeline.
Saabusin just koju, vallutasime Taavi ja Evviga Tartut. Superlahe oli. Teinekord ongi ehk väikse seltskonnaga hubasem ja kodusem, kui suurega. Toimus tõeline vennastumine :D. Tegime isegi mõned plaanid suveks valmis.
Tegelikult ma tean, et peaksin magama minema, kuna kell on pool kuus hommikul ning homme peaksin terve päeva väga asjalik olema, meeldib mulle mõte sellest, et teised magavad, aga mina olen üleval. See annaks mulle justkui mingi kujuteldava edumaa. Ma olen midagi teada saanud või kogenud, kui teised omaenda aju seltsis aega veedavad..
Kuid kokkuvõttes pean siiski väsimusele alla vanduma ning lootma, et ka kõik järgnevad päevad oleksid nii innustavad ja inspireerivad.
Kauneid viimseid märtsikuu päevi :)
L.

Ta palus minul olla ja unustada seegi, et endas võiksin kahelda, kahelda...



Istun oma voodil, vaatan aknast välja kuidas ilm ei suuda ära otsustada, kas ta on kevadine või talvine. Pilvepiirilt piilub päike ja samas sajab lund. Võta siis nüüd kinni..
Ma olen rahul. Ma isegi ei tea, miks. Lihtsalt olen. Isegi fakt et on märtsi lõpp aga ikka sajab lund, ei heiduta mind. See tundub minu jaoks isegi ilus. Kummaline.

Kui ma oleksin kuu, oleksin veebruar
Kui ma oleksin nädalapäev, oleksin laupäev,
Kui ma oleksin kellaaeg, oleksin 20:20
Kui ma oleksin planeet, oleksin Veenus
Kui ma oleksin meres elav loom, oleksin merihobu,
Kui ma oleksin ilmakaar, oleksin kirre,
Kui ma oleksin mööbliese, oleksin mahedas suveaias pesitsev valge tool, koos pehme punase voodriga.
Kui ma oleksin kuulus inimene ajaloost, oleksin Albert Einstein,
Kui ma oleksin jook, oleksin jahe ananassimahl,
Kui ma oleks vääriskivi, oleksin rubiin,
Kui ma oleksin puu, oleksin vaher,
Kui ma oleksin lill, oleksin nartsiss,
Kui ma oleksin ilm, oleksin udune suvehommik, äsja tõusnud päikesega ja kastelõhnaga.
Kui ma oleksin pill, oleksin klaver,
Kui ma oleksin värv, oleksin laimiroheline,
Kui ma oleksin mari, oleksin kirss,
Kui ma oleksin toit, oleksin kanasalat,
Kui ma oleksin koht, oleksin Karlovy Vary,
Kui ma oleksin maitse, oleksin hapukas-magus,
Kui ma oleksin lõhn, oleksin voodis põõnava kutsika lõhn,
Kui ma oleksin asi, oleksin vanaema seinakell,
Kui ma oleksin kehaosa, oleksin silm,
Kui ma oleksin näoilme, oleksin naeratus,
Kui ma oleksin laul, oleksin "Your song" (Ellie Gouldingu esituses),
Kui ma oleksin paar jalanõusid, oleksin punased kingad...


Vot,

Ülikooli suurim väljakutse on enesedistsipliin. Ma pean endaga veel vaeva nägema.
Raamatuid mida lugema pean, on palju. Ja need ei ole just taskuväljanded. Aga mida mina teen? Vahin aknast välja ja loen oma varbaid üle.

Pühapäeva hommik. Kõik oleks väga tips-tops & harmooniline, kui alates mu ninast kaela alumise osani suurt valutavat kogu ei oleks. Mul on isegi raske hingata ning mis veel kummalisem- ma ei tea kust ma selle sain, sest ma ei käinud eile väljas. See selleks, eks enne suurt kevadet tuleb ikka mingisugune tšombe läbi elada, right? At least I know I'm on track!
Eilne päev oli super. Veetsin aega nii Marieli kui Alaniga. Sai ka ülestähendatud esimesed fotosüüdistused minu ja Alani kooseksisteerimisest. Ja pannkooke tegin ka!
Kuulasin üleeile üle pika aja ka Argo Moori ööülikooli loengut. Suurem mõju minu üle oli sellel muidugi eelmisel aastal, kui esmakordselt seda kuulsin, aga see on üks nendest asjadest, mida peab mitu korda kuulama/vaatama, et sellest täit kasu/naudingut/teadmist saada. See mees on minu jaoks inspiratsioon ja iidol. Just tema pärast kaalusin isegi antropoloogiat õppima minna (kuigi- jumal tänatud, et ma ei läinud, õpetajatöö on minu nišš!) . Ühesõnaga. Ma soovitan ka teil seda kuulata, see aitab asjadest täiesti teise nurga alt mõelda. Minu jaoks tegi see elu palju lihtsamaks. Seda saab kuulata siit : http://www.ylikool.ee/et/13/argo_moor (ning antud hetkel pidasin silmas loengut teemal sünd ja surm, inimene ja kosmos).
Tegelikult peaksin ma nüüd minema ja vähemalt püüdma selle katastroofiga, mis mul siin kõris toimub, midagi peale hakata.
Ilusat peatset saabuvat uut kevadet!;)

Ma mõtlesin täna inglitest. Ma hakkasin mõtlema, miks inimestega nii palju õnnetusi joobes olekus juhtub. Muidugi esimene põhjus on kindlasti vajaka jääv tähelepanu ja koordinatsioon, aga äkki on midagi veel? Ma usun kaitseinglitesse ja hakkasin mõtlema, et äkki on nii, et kuna alkohol on meie tervisele kahjulik ning nende eesmärk või ülesanne on meid kaitsta kõige kahjuliku eest, aga me ise seda ei tee või ei taha teha, siis miks peaks nemadki? Nad on võimetud.
Ja ma tegelikult ei kujuta ettegi, kui paljudest õnnetustest inglid mu päästnud on. Kõigel on tähendus, ka see mitu sekundit hiljem/varem Sa kusagile jõuad..
See on hämmastav, kuidas elu disainitud on..

Privaatne, 23 veebr 2011, 00:29

Laurale ma ehitaksin suure lossi, kust keegi ei saaks teda kätte.
Laulaksin talle iga päev pühendunult serenaadi nagu Jaan Tätte.
Ta hoiaks mind kontrolli all, et ma ei keeraks kokku uusi käkke
ja ma tema toel võiksin kasvõi kinnisilmi ronida üles mäkke.
Hea ja halva võmmina jahiksime pätte
või viskasime mõnel kontserdil koos näppe.
Vormiksime üksteise järel järjest ilusamaid täppe,
aga tulles tagasi algusesse, ta juba on lossis, ma ei saa teda kätte.


Kes selle kirjutas?:O

Taevas ja pilved ja meri, liiliad ja päieseloojangud, sügiseste sõnajalgade läige ning halja kevade hõrgutav rohelus- selles kõiges on ilu. Loodus on tõepoolest lõpmatult kaunis, ja näib oma ilu kandvat samamoodi, nagu ta kannab oma värve ja helisid. Miks peaks siis tema ilu kuuluma pigem meile kui temale? Inimese iseloolul ja kalduvustel on väärtus, mis kuulub neile samas mõttes, nagu punasus kuulub kirsi juurde.

(J. Laird)

Eetika aluste iganädalane seminar on küll kaelas nagu rist ja viletsus, kuid ikkagi on see tabamatult huvitav, mõelda asjadest nii nagu Sa kunagi varem mõelnud ei ole. Mitte ainult, et Sa ei oleks osanud, vaid Sa ei ole isegi julgenud.
Mõelge, kui meil oleks olemas kogemustemasin ning me ei peaks mitte midagi muud tegema, kui vajutama nuppu ning saavutama oma peas reaalse illusiooni omandatud eluseigast. Kiire, kvaliteetne ja tõhus viis. Siis tuleb rahu seest. Aga kas rahu on rahu, kui see on ainult meie sees? Inimesed ilmselt ei elaks enam, vaid sulguks oma sisekaemusetesse kus neil polegi muud peale omaenda mõistuse vaja. Suurepärane kulgemine. Kas poleks mitte mugav?
Ometi.. vähemalt minu jaoks on kogemuse omandamise tee olulisem, kui kogemus ise. See lihtsalt on nii: teekond on tähtsam kui sihtpunkt.
Näiteks keskkooli lõputunnistus.. Kas see paber kaalub üles kõik mälestused, tunded, emotsioonid ja kulutatud aja selle paberi saamiseks? Ma ei usu väga.
Selle veedetud aja tõttu kujunevad meis ju mingisugused sisemised väärtused, mida ei saa omandada palja nupuvajutusega.. või saab? Kui oleks selline masin, kas me siis ei peakski enam ise end vormima, vaid me võiksime ka oma iseloomu nurgad hetkega minema pühkida? Kas me tegelikult oleksime siis meie ise?
Milleks üldse on vaja väärtuseid? Kui me võiksime omandada väärtuste kaudu jõutava tee lõppu hetkega.. Kas see oleks hea elu?
Minu jaoks on hea elu see, kui ma saan hiljem tagasi mõeldes naeratada ja tunda sisemisest pulbitsevat rõõmu. MItte oma aju illusiooni, vaid ma tahan tunda. Füüsiliselt, mentaalselt, kollektiivselt, ainulaadselt... Tunda, et ma olen siin ja peangi siin olema. Ma tahan aastate pärast näha peeglisse vaadates naeratusest tekkivad naerukortse ja ikka veel säravaid silmi. Silmi, mis kannavad endas aastatepikkust imetlust elu vastu. See on õnn.

Ilusat naisepäeva!

KRISTILE palju õnne sünnipäevaks :)!!

Viimased päevad on mind päris palju muinasjuttude üle mõtlema pannud. Inimesed võtavad neid endale näidisteks, et kuidas asjad peaks olema.. aga kes muinasjutud lõi? Kuskilt pidid nad alguse saama, mitte nii et ühel päeval nad lihtsalt on. No kahtlemata on nad nagu mingisugust kindlat otstarvet kunagi omanud- nt punamütsike- eesmärgiga noori tüdrukuid võõraste eest kaitsta jne jne. Oletame, et nii oligi.. aga miks see siis lõpuks ikkagi ilusa lõpuga looks muudeti ? Kas inimestel on vaja pidevalt asju ilustada, et neid seedida? Ma ei ütle, et neid lugusid ei peaks ilusamaks tegema, aga lihtsalt.. mis on siis tõde?
Ma usun, et iga inimese elu on muinasjutt (jah- palju kodutöid, probleemid raha jms pärast).. aga Tuhkatriinul polnud ju ka ometi elu algul eriti roosiline? Miks me ei taha uskuda, et kõik võib hästi lõppeda? (Enne rääkisin ilustamisest, nüüd usust heasse õnne..või siis vähemalt lootusest).

Nüüd peaksin tegelikult Unikülla reisima. Unes kohtume!

Ps: lõpeta lause: Elu on... (milline?)

L

Waking up I see that everything is okay
The first time in my life and now it's so great
Slowing down I look around and I am so amazed
I think about the little things that make life great

I wouldn't change a thing about it
This is the best feeling

This innocence is brilliant, I hope that it will stay
This moment is perfect, please don't go away
I need you now
And I'll hold on to it, don't you let it pass you by

I found a place so safe, not a single tear
The first time in my life and now it's so clear
Feel calm I belong, I'm so happy here
It's so strong and now I let myself be sincere

I wouldn't change a thing about it
This is the best feeling

This innocence is brilliant, I hope that it will stay
This moment is perfect, please don't go away
I need you now
And I'll hold on to it, don't you let it pass you by

It's the state of bliss you think you're dreaming
It's the happiness inside that you're feeling
It's so beautiful, it makes you wanna cry

It's the state of bliss you think you're dreaming
It's the happiness inside that you're feeling
It's so beautiful, it makes you wanna cry
It's so beautiful, it makes you want to cry

This innocence is brilliant, it makes you want to cry
This innocence is brilliant, please don't go away
'Cause I need you now
And I'll hold on to it, don't you let it pass you by

Mulle meeldib kohvi lõhn hommikuti, kuulda Su sammude kaja..
Mulle meeldib pärna tolm õlgadel justkui kumaks läbi aja,
iga päev mis meile antud on, ära lase käest..


Kõik on suurepärane!

Elu annab ja elu võtab.