Privaatne, 23 veebr 2011, 00:29
Laurale ma ehitaksin suure lossi, kust keegi ei saaks teda kätte.
Laulaksin talle iga päev pühendunult serenaadi nagu Jaan Tätte.
Ta hoiaks mind kontrolli all, et ma ei keeraks kokku uusi käkke
ja ma tema toel võiksin kasvõi kinnisilmi ronida üles mäkke.
Hea ja halva võmmina jahiksime pätte
või viskasime mõnel kontserdil koos näppe.
Vormiksime üksteise järel järjest ilusamaid täppe,
aga tulles tagasi algusesse, ta juba on lossis, ma ei saa teda kätte.
Kes selle kirjutas?:O
Väga lahe luuletus:) Minu poolt nipsud selle generaatorile.
ReplyDelete