Ta palus minul olla ja unustada seegi, et endas võiksin kahelda, kahelda...



Istun oma voodil, vaatan aknast välja kuidas ilm ei suuda ära otsustada, kas ta on kevadine või talvine. Pilvepiirilt piilub päike ja samas sajab lund. Võta siis nüüd kinni..
Ma olen rahul. Ma isegi ei tea, miks. Lihtsalt olen. Isegi fakt et on märtsi lõpp aga ikka sajab lund, ei heiduta mind. See tundub minu jaoks isegi ilus. Kummaline.