KRISTILE palju õnne sünnipäevaks :)!!

Viimased päevad on mind päris palju muinasjuttude üle mõtlema pannud. Inimesed võtavad neid endale näidisteks, et kuidas asjad peaks olema.. aga kes muinasjutud lõi? Kuskilt pidid nad alguse saama, mitte nii et ühel päeval nad lihtsalt on. No kahtlemata on nad nagu mingisugust kindlat otstarvet kunagi omanud- nt punamütsike- eesmärgiga noori tüdrukuid võõraste eest kaitsta jne jne. Oletame, et nii oligi.. aga miks see siis lõpuks ikkagi ilusa lõpuga looks muudeti ? Kas inimestel on vaja pidevalt asju ilustada, et neid seedida? Ma ei ütle, et neid lugusid ei peaks ilusamaks tegema, aga lihtsalt.. mis on siis tõde?
Ma usun, et iga inimese elu on muinasjutt (jah- palju kodutöid, probleemid raha jms pärast).. aga Tuhkatriinul polnud ju ka ometi elu algul eriti roosiline? Miks me ei taha uskuda, et kõik võib hästi lõppeda? (Enne rääkisin ilustamisest, nüüd usust heasse õnne..või siis vähemalt lootusest).

Nüüd peaksin tegelikult Unikülla reisima. Unes kohtume!

Ps: lõpeta lause: Elu on... (milline?)

L