Jah. Minu metsa läinud proovikirjand. 44p. (sisu 0-teemast mööda)

Inimese elu on tema enese nägu

Elu on protsess, mis on pidevalt muutuv. Samamoodi on ka inimese näoga. Enese ümber vaadates võib näha väga erinevaid saatusi, mis kõik peegelduvad palgeil. Eriti huvitav on jälgida vanema generatsiooni ilmeid, uurida neid vaomustreid, mis elu tants sinna on jätnud. Inimesele on antud võimalus teha valikuid, mõnes ühiskonnas veidi väiksemal määral, teises suuremal. Selge on see, et neis peitub võimalus kujundada oma elukäiku-oma näo järgi.
"Inimese iseloom on tema saatus," on öelnud Herakleitos.Iseloom väljendub näos, kõige enam silmades. Vene teadlane Ernst Muldašev on avastanud oftalmogeomeetrilise meetodi, mis uurib silmade kuju, suurust ning läbi teatud mõõtmiste ja kalkulatsioonide on saadud andmete abil võimalik kirjeldada inimesele omaseid iseloomujooni. See avastus tõestab näiteks, et väljend "hirmul on suured silmad" ei pea paika, pigem iseloomustavad suured silmad hoopis arglikke inimesi. Budistlikus kultuuris on silmadel väga suur tähtsus-nende kujutisi võib leida isegi pühadelt templitelt: silmad on hinge peegel, mis omakorda näitab kogu elukäiku.
Täpselt samamoodi nagu on erinevad inimeste näod, erinevad ka meie elud.Kui võrrelda näiteks Quasimodot Victor Hugo teosest "Jumalaema kirik Pariisis" ning Oscar Wilde'i Dorian Gray'd tuleb see eriti drastiliselt ilmsiks: ühe elus on pidev alandus, solvangud, viletsus, teisel aga hoopis glamuur, luksus, edukus. See loomulikult ei tähenda, et Dorian poleks oma tegude eest vastutama pidanud. Lõpuks võttis ta siiski enesele selle kuju, mille ta oma tegudega oli saavutanud. "Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe," on kirjutanud Karl Ristikivi. See, mis mõnda aega on olnud varjul, tuleb kunagi ikkagi ilmsiks.
Elu koosneb sündmustest. Juhtusin kunagi kuulma kultuuriantropoloog Argo Moori loengut teemal "Sünd ja surm, inimene ja kosmos" ning selles väljendas ta, et see, milline on meie elu, sõltub sellest, kuidas me neid sündmusi läbime- kas avatult või suletult. Avatud sündmus toob meile rahulolu, armastust ning pärast seda võib järgneda uus sündmus. Suletud sündmuse puhul koguneb negatiivne psüühiline energia, mis vallandub järgmise sarnase situatsiooni käigus. Elu ongi tegelikult energia, mis liigub ega kao kuhugi, ta muundub. Psüühilisel energial on veel eriti võimas jõud- see saab olla nii positiivne kui negatiivne ning saab alguse mõtetest. Neist saavad hiljem teatavasti teod, ja nii ongi näha inimese näolt kummale, kas siis heale või halvale energiale ehk käitumisele ta kaldub. George Washington on öelnud:"Iga üle 40 aasta vanune inimene vastutab ise oma näojoonte eest."
Materialistlikes kultuurides, nagu seda on lääneühiskond, on inimesed välimuselt rohkem sarnased, kuna väärtushinnangud (antud juhul on siis peamiseks tavaliselt raha), mis otsustavad indiviidi liikumise suuna, on samad. Siin peitub üks tõsiasi: sündides pole inimesed nii ühesugused, kuid see pidev ühel trajektooril liikumine integreerub ka füüsilisele kehale, näiteks moe ja trendide kaudu. Selline oma keha ornamendina kasutamise mentaliteet on jõudnud ka Eesti noorte hulka. Kogu selle käegakatsutava tagaajamine väsitab ja nii tunduvadki inimeste silmad tühjad ning näod mittemidagiütlevad. Hommikumaades, kus peamiseks väärtuseks on vaimujõud, kus inimesed elavad askeetlikumalt, tuleb teha üks märkimisväärne tähelepanek: nälginud, karvakasvanud inimese näost õhkub palju rohkem jumalikku rahu kui edumeelse, sportautot omava Euroopa kodaniku omast. Tarkus, heldus, hoolivus-need toovad näole selle imelise kuma, mis juba kaugele paistab. "Tõelised asjad ei sure kunagi, surevad ainult nimed, vormid ja illusioonid," on öelnud Eckhart Tolle. Sellele toetudes võib ka väita, et vaimujõudu taotlev elu on igavene.
Inimese elu on tema enese nägu, sest kõik, mida me teeme või mõtleme mõjutab meie psüühilist seisukorda mis omakorda ahelreaktsioonina kujundab meie teod ja see talletub meie välimuses. Kui inimesed ajavad taga ebapüsivaid väärtusi, pärsib see nende vaimujõudu ning tekib halli massi kultuur. Mida kõrgemas vanuses inimene on, seda rohkem ilmub ta näole neid jälgi, mille ta oma valikutega on põhjustanud. On aeg peeglisse vaadata...

Kui ma nüüd ise loen, siis tõesti..on üsna metsa jah. Ma siiralt loodan, et päris kirjandil sellist jama ei kirjuta.

Väljas sajab vihma. Nii ilus. Aeg lükati täna tunni võrra edasi. Selle eest püüdsin asfaldil tantsides aega tagasi võita. Et sekunditki ei läheks kusagile kaotsi. Keeruline on, sest mu meeleolude skaala on viimasel ajal väga laiahaardeline olnud. On asju, mis teevad südame niii niii õnnelikuks, et ei oskagi kohe kuidagi seda kõike õnne endasse ära mahutada..Ja siis tuleb hetk, kus nutan lohutamatult ja sulan vihmaks. Ehk saabuvad pea mõned vastused...
Homme tuleb uuesti kooli minna. Mõned viimased nädalad veel. Ma pean eneses leidma veel selle motivatsioonikillukese, et enne sessi kõik hinded edukalt kätte saada..
(Peale seda postitust lähen teen all kohvi [kell on 22:29] ja hakkan ajaloo arutlust kirjutama).
Ja ärge unustage:
each day is a gift, not a given right.
(Ma ise püüan ka mitte unustada).

Teatripäev:)

Õhtul "Mamma"...
Mis muidu uudist? Taas ma ei suutnud ja värvisin oma juuksed ära. Praegu istungi, värv peas, kohvitass käes ja teise käega trükin neid väga sügavmõttelisi sõnu :D.
Ilmateadet vaadates avastasin, et järgmisel nädalal on ööd soojemad kui päevad, seega...peabki burksi minema sööma. :D
Täna jõuab Liisa Eestisse.. Jah, ega ta ise vist selle üle eriti õnnelik pole... kuid siiski, :) Eks neid reisimisi tuleb veel.
Viimastel päevadel on emal nii palju tegemist olnud et ta on alles üheteistkümne paiku koju jõudnud, isa on igal pool pidu pannud ja siis olengi üksi olnud. Mõtlesin, et ma ei suudaks ilmselt üksi nii suures majas elada. Mitte et ma nüüd kardaks, aga lihtsalt..suured seinad ja kõrged laed tekitavad tunde, et Sa oled nii väike ja tühine..Ja siis püüa sellega päevast päeva võidelda, nii et Sina võitjaks jääks.
Aga igatahes, ühe käega trükkimine on päris väsitav, you should try it.
Ma nüüd lõpetan,
ilusat päeva:)

Täna oli veidi üksildane päev. Aga eks neid on ka vaja. Vist. Tegelikult on pea ka mõtetest tühi.

Kes oled Sa, lugeja, kes loed saja aasta pärast mu laule?
Ma ei saa saata Sulle ühtegi õit sellest kevade küllusest,
ühtegi kuldset viiru taamal pilvedest.
Ava oma uksed ja vaata õue.
Nopi oma õitsevast aiast lõhnamälestusi
saja aasta eest hääbunud õitest.
Tunne oma südamerõõmus seda elurõõmu,
mis kord kevadisel hommikul lauldes
saatis saja aasta taha oma rõõmsa hääle.

(R.Tagore)

Ärge mõelge endale kunagi väga detailseid plaane valmis, kuna nad ei pruugi nii täituda, nagu loodate!

Eile oli minuga nii. Õhtul koju jõudes olin liiga kurnatud, et kirjutada. Igatahes..läksin Pärnusse..ja siis tabas mind paanikahoog. Ma ei suutnud Tartusse minna. Selline tunne oli, nagu keegi hakkaks mind elusalt matma ja süda täius mingisuguse kohutava hirmu või halva eelaimdusega, et ma ei tohi minna. Käed värisesid, paha hakkas. Helistasin emale, ta oli ka õnneks linnas... Tulime koos koju tagasi. Ma ei oska seda seletada. Mul ei ole varem sellist asja olnud.
Täna käisin uuesti linnas, Karmenile ühiskonda tagasi viimas..ja siis mul vedas. Oi kuidas vedas.. pidin tulema 10:20 bussile.. kell oli 10:18 kui mu telefon heliseb ning mingi mees küsib Laura Koopi.. Vastasin, et mina olengi..Ja siis selgub et peaaegu kogu mu rahakoti sisu olevat Ordi poe ees laiali..Jooksuga ruttasin, sain oma dokumendid tagasi..ning jõudsin ka bussile! Aitäh ! Mul on nii hea meel. Alati ei lähegi kõik sellised olukorrad halvasti.
Igatahes nüüd olen kodus ning planeerin (:D) õppima hakata. Täna ajalugu.
Igatahes..olghe mõnusad ja ärge oma asju ära kaotage !;)

Tartuuuu

Täna sõidan siis sellele kauaoodatud, kauaplaneeritud jne Tartu reisile. Bussiga loksumist on palju, aga ma ei heida meelt!;)
I hope you alllll have a veeery special day:D

Kevad!

Ja ma näen teda tulevat iga järgneva tunniga. Ta lõhnab uute mõtete ja värskete lootuste järele.
Homme sõidan Tartusse. Natuke kahju on ajast, mis tuleb ühistranspordis veeta, kuid mis seal ikka..
Täna on lihtsalt imemõnus päev olnud, eriti see, kuidas päike pidevalt mu tuppa paistab :). Kuulasin ka Jack Johnsonit ja möllasin ringi. Elus on niii palju imepisi imepäraseid detaile :).
Täna lõpetan raamatu ning õpin ühiskonda ja ajalugu. Järgmised 2 päeva ilmselt väga õppida ei saa ning neljapäevalgi on juba plaanid paigas. :)
Mul on siiralt hea meel, et ma oma blogisse kirjutada saan. Kui tuju on kurb, kirjutan kurvad asjad siia ja olen nagu pahadest mõtetest tühi ning ümbervahetatud. Kui tuju on rõõmus, siis tunnen kuidas peegeldan maailmale rõõmu tagasi.. Oeh.
Jooge vett ja käige jala:)

Ma mõtlesin et...(3)

...täna kirjutan Mariast (Krinal). Maria on sündinud 8. jaanuaril, aastal 1990. Esimene kokkupuude (mäletatav) oli temaga juba minu rebaste ristimise päeval, kui Sütevakasse kümnendasse olin läinud.. kuigi siis väga ei rääkinud Mariaga, tundus ta juba kohe selline soe ja humoorikas inimene olevat ;). Järgmine kokkupuude oli koorilaagris, kus mu esmamulje sai kinnitust.. peale seda juba Tšehhireis, kus me juba väga tihedalt suhtlesime.. Mul on nii hea meel, et Su leidsin! Mariaga on elu asjade üle nii hea arutada..Ja see, et Sa kõike alati mitme nurga alt vaatled näitab, et Sa ei ole selline tavaline pealiskaudne inimene.. Maria on mõistev. Ja hooliv. Ja mitte tüüpiline eestlane..Miks ma nii arvan? Kuna tüüpilise eestlase jaoks on kõige tähtsam raha ja positsioon. Nii palju kui mina Mariat tean, siis Maria jaoks on kõige väärtuslikumad kogemused ja nendest järelduste tegemine..
Ma loodan siiralt, et elu meid tulevikus tihemini kokku juhatab, kuna ma mõtlen Su peale tihti ja igatsen Sind.

Kas kirpudel on kirgi?
Kas kiinidel on kiindumusi?
Kas kanad kannavad kannatuste kannuseid?
Kas ussid usuvad millessegi?

Täna mõistsin kui teraapilised mu igapäevased jalutuskäigud on. Iga päevaga märkan looduses toimuvaid muutusi, seda, kuidas lumi järk-järkult kevadele sureb, kuidas linnud järjest valjemini enese olemasolust teada annavad...Muidugi täna mõistsin ka, et mere äärde enne lume sulamist minna ei saa, jõudsin kusagil 100 meetrit merele lähemale minna, kui juba tagasi pöördusin..valuaisting jalgades oli liiga terav. Kummikud osutusid liiga madalateks ja mu jalanõud olid täielikult lund täis. Nii valus oli, et võttis lausa lonkama. See selleks. Praegu jalad juba kuumavad.
Täna plaanin veel raamatu läbi lugeda.. :)
Mõtlesin, et mida ma esmajärjekorras ostaksin, kui mul palju raha oleks. Ja jõudsin järeldusele, et ma ostaks kolm ust. Ühe vahekoridori jaoks(see ei funktsioneeri ja kass lükkab selle koguaeg lahti), teiseks isa toa ukse ja välisukse. Neil kõigil on omad probleemid.
Aga olgu. Ma nüüd lähen aitan Kristil kohvreid tassida :)
Tsau!

õhtujuhiks vist väga ei sobi..

Keel läks täna väikeste kevadpeol ikka päris sõlme. Ärge kunagi proovige hääldada sõna 'trehvama' avalikus kohas. Mina tegin seda, mitte edukalt.
Vaheaja esimene päev..suurt eriti ei olegi midagi teinud..
aga mõelnud selle eest päris palju.
Nüüd tõesti kevad algab. Kohe. Kolme minuti pärast.
Tervitaks Liisat, kes Portugalis on. Ja kõiki teisi sõbralikke ja toredaid inimesi!
Ilusat kevade algust.

süte peal sulanud jää...

Reede õhtu..üksi. Ma ei oska kuidagi olla ega tea, mida mõelda...

Inimese elu on tema enese nägu

Uuh, just jõudsin proovikirjandilt. Kirjutasin pealkirjaks oleval teemal. Ma natuke kardan, kuna võib-olla kirjutasin liiga kategoorilise kirjandi ehk on kaks varianti: kas parandajatele meeldib väga, või ei meeldi üldse...eks näis. Peale vaheaega saan tulemuse teada. Ja kui ma selle ükskord kätte saan, kirjutan siia ümber ka.
Uskumatu et ma suutsin 4,5 tundi ühe koha peal istuda. See teeb ju tervelt 270 minutit!
Haruldus minu puhul...
Kiire on endiselt, homme on kolm kontrolltööd ja kõik nõuavad seda, et ma nendeks ka valmistuks..
Tervis ja enesetunne pole ka eriti head, aga ma juba loodan, et kevad ehk ulatab abikäe!:) Kõik on ju hästi ja läheb veelgi paremaks.
Niisiis, suundun õppimaie :D
ilusat pärastlõunat!
(ps, täna on Terje sünnipäev, seda ei juhtu iga päev!)

Ma mõtlesin et.. (jätk)

Täna kirjutan Katist(Raap). Kati on sündinud 15. augustil, aastal 1991. Paar viimast nõuka-aja päeva :D
Igatahes..tänases vestluses Katiga selgus, et esimest kontakti me isegi ei mäleta.. Ehk siis tegu on interneti-tutvusega :D Küllap me seal reidis üksteist siis kommisime :D.
Esimene selline silmast-silma kontakt, mida ma mäletan, oli see, kui ta mulle üheksanda klassi suvel külla tuli, just siis kui olin teada saanud oma mateeksami hinde (3) ja lohutamatult nutta ulgusin (Olid vast väärtushinnangud tol ajal :D) Niisiis Kati ikka lohutas ja tegi meele rõõmsamaks. Mulle meeldis, et talle ka meeldis Avril (tol ajal:D) ja siis me istusime sillal ja ma laulsin talle. Nii tore oli, et keegi mind siis veel kuulata viitsis, kuna oma klassiõed olin ikka lõplikult ära tüütanud.
Siis ma käisin Kati lõpetamisel...istusin viimases reas ega näinud midagi, aga siiski, ma olin kohal.. Mäletan et imetlesin juba tol päeval seda hämmastavat ilu, mis Katit igast küljest saadab...
Siis oli nii, et mina läksin ära linna. Ja peale seda, kui tagasi tulin... oeh.. Kati on nii hea!
Ma iseloomustaksin teda nii: Katil on väga head ideed, ta mõtleb südamega.. Lisaks sellele inspireerib ta mind (Jah, Sa ise tead täpselt, mida selle all mõtlen). Katil on lai silmaring, ta oskab hästi asju lahti vaagida.. lisaks sellele heatahtlikkus ja siirus! Kati on nagu soe sõõm mõnusat kakaod külmal päeval, mida endasse ahmin :)
Mul on hea meel, et ma tulin tagasi, kuna nüüd tean Sind rohkem.. Ja ma olen ikka üsna päris 100 % kindel, et sügisel..hakkan Sind väga igatsema. Väga usaldusväärne!
Aitäh, Kati, et mul olemas oled!:)

Määrata uuesti enese piire, enese seinu ja lage...

Eesti Ekspressi ühiskonnakriitiline minikuuldemäng „Koosolek“, mille autoriks on Andres Keil, räägib sellest, kuidas uus projektijuhtide ja küünetehnikute põlvkond Eesti Vabariigi põhiväärtused prügikasti heidab ning asub riiki turundama nii, nagu oleks see jäätisetuutu või lauluvõistlus.

Jah. Õues on juba pime. Lõpetasin just õppimisega, tänaseks. Nüüd lugesin lehti..ja ega seal ka midagi eriti positiivset ei ole. Aga peab, kuna kuu aja pärast on ühiskonna riigieksam ja peab teadma, mis toimub.
Ma tunnen end nagu kroonik, sest avastasin, et olen päris paljud õpetajate nö. naljakad laused üles kirjutanud. Näiteks:
Ene Talts: "Edasi, number B!"
Raimu Pruul: " Silla keskel on selle tulemusena blää-blää-blää."
" Aga sellest on paha, et see mootor töötab niimoodi TONKSTI, TONKSTI, TONKSTI!"
Marika Ristmäe: "Oli tore lugeda, et oli midagi lugeda..."

jne, jne

Aga nüüd ma tegelen edasi oma silmarõngaste laiendamisega.
Ilusat õhtut!

Ma mõtlesin et...

kirjutaks nüüd natuke nendest erilistest inimestest oma elus. Ühe kaupa, et kõik võrdväärselt tähelepanu saaks. Ma alustaksin Liisast (Lillemets).
Liisa on sündinud 30.mail, aastanumbril 1991. (Kohta ma ei teagi:O)...Kuid ma arvan, et äkki siiski Pärnus. Igatahes..minu esmane kokkupuude Liisaga oli siis, kui ma võisin olla viie-kuue aastane, olin just isalt enam-vähem oma elu esimese taskuraha saanud ning kõmpisin mõnusalt poe poole, et limpsi:D osta. Ja nii ma tegingi. Puratiino limps, klaasist pudelis. Hakkasin koju tagasi lonkima, kui vastu tulid Tädi Anneke :) ja tema käekõrval üks pisike blond tüdruk. Anneke muidugi kutsus külla ja tutvustas Liisat, ning käis välja idee, et me saaksime koos mängida. Muidugi haarasin võimalusest kinni. Meil oli väga lõbus..mängisime suvemajakeses (jah, unustasin mainida, et oli suvi..) Lisaks sellele mängisime jõe ääres..ja omaarust püüdsime kala:D. Jah, too päev sai otsa..kuid neid päevi kui koos Liisaga mängisin, tuli veel. Ühekorra lasime suured kausid vett täis (loomulikult panime sinna selliseid aineid ka sisse, mis vee vahutama panid) ning siis hakkasime mööda õue ringi jooksma ja vee/vahu sõda mängima. Tikripõõsad olid ka kõik vahused pärast. Ka see oli tore päev. Jah. Siis läksime mõlemad kooli ning enam ei näinud nii tihti. Muidugi Annekese juures saunas sai ikka käidud, ainult kahjuks siis, kui Liisat seal ei olnud.. Selleasemel panime Annekesega 1000 rootsikeelset sõna tähestikulisse järjekorda :D . See selleks.
Jah.. meie kui interneti ajastu lapsed vahel suhtelime ka msnis, näiteks aitasin ma Liisal tema rate aadressi mõelda :D (eelmine oli -UglyAngel- vms :D muhahaha, nothing personal, Liisa, kui Sa seda loed:D) Aga siis tuli puberteediiga...ja oli vaja diskodel käia. Ühekorra ma mäletan kui Liisa helistas ja rääkis, et tuleb Häädemeestele ja et me võiks koos diskole minna (:D) kuid tookord jäi see siiski ära, kuna mul oli tol päeval vererõhuga probleeme ja mu nina purskas alatasa verd:D . See selles. Tuli uus aeg, kui Liisa Häädemeestele tuli. Nimelt see oli 2005/2006 aastavahetus. Ja siis me rokkisime Ravo toas...ja laulsime, käisime kiikumas..ja pärast seda hakkasime nii tihedalt suhtlema, et enam tõesti ei kujuta elu ilma Liisata ette. Jah, on olnud üks periood pärast seda, kui meie vahele tuli nö.mingi kala..kuid ma usun, et tänaseks on see meie sõprust veelgi tugevdanud.
Kui ma peaksin Liisat iseloomustama, siis ma teeksin seda nii. Liisa on äärmiselt hea südamega, arusaaja,heade organisatoorsete võimetega, kuulaja, kuid samas oskab asjadesse ka süüvida ning nõu anda, hea analüüsivõimega, TARK,..Ja väga hea kujutlusvõime ja huumorisoonega. Liisa on väga abivalmis, sõbralik..kuid mitte silmakirjalik.Ta on tõesti alati siiras ja usaldusväärne sõbranna..Temale julgen ka need kõige salajasemad asjad, mis minu sees on, valla päästa, kartmata hukkamõistu. ALATI MINU JAOKS OLEMAS! Välimusest: Liisa on minu väike Marylin Monroe!NIIIIIIIIIIII ILUS! Särasilmne ja tõeliselt ilusate kiharatekestega! :D
Liisa, kui Sa loed seda... MA ARMASTAN SIND JA MA OLEN NIIII ÕNNELIK, ET SA MUL OLEMAS OLED!!!! :)

Just you and the universe judging each other

We're counting the stars
We're counting the stars
We're gonna go far, we're gonna go far
We're counting the stars, we're counting the stars
We're not very far, we're not very far

And it's you and me in the open air
It's truth or dare, we don't care
We're counting the stars, we're counting the stars, we're counting the stars, we're counting the stars

Täna peab end kokku võtma ja õppima. Just nii nagu vahepeal käisin jalutamas paistis päike, on see vaheldunud lumesajuga. End kokku võtta ja need asjad ära teha...see on peamine..
või siiski?
Kas ma mäletan 10 aasta pärast, et mul selleks ja selleks kuupäevaks oli kodune töö inglise keeles tegemata.. Jah, ilmselt küll, kui ma selle oma päevikusse kirjutan. Aga muidu mitte.
Joon keefiri.Imehea. Elu on hea. Ja küll kõik asjad lõpuks leiavad oma koha..

Olulised asjad.

Ma ei ole täna see, kes ma olin eile. Ma ei ole homme see, kes ma olen täna...

Aga täna tegin ära mõned olulised asjad.
Esinemine läks enam-vähem hästi. Alati saab paremini..aga siiski:) Jäin rahule.
Ja nüüd ma usaldangi, et kõik läheb nii, nagu minema peab...

Jah. See haigus on juba nii ära väsitanud. Juba neljas päev ei suuda midagi teha-isegi raamatule keskenduda on keeruline. Saaks see ometi läbi!
Homme on laulmine..ma siiralt loodan, et selleks ajaks saan terveks.
I think there's something more, life's worth living for
Who knows what could happen.
Do what you do, just keep on laughing
One thing's true, there's always a brand new day
I'm gonna live today like it's my last day

Päike paistab südames.
:)

Üksteisest läbi ja mööda

Ärge olge nii eraklikud. Andke endast rohkem. Elage kogu südamega.

Keeruline

Tänasel ööl mõtlesin küll, et nüüd ma lähen ka.. 7 x oli võimalus oma wc potti kaisutada... Meil siin levib mingi viirus, ema oli 2 päeva tagasi samas seisus.
Vähemalt praeguseks ma loodan et kõige hullem on möödas.
Jah. Täna oleks Kati 20 saanud..meenutame teda.

NAISTEPÄEV

naistepäevaks kõrgeks kasvab rohi..oih, vale laul..vähemalt sel aastal.

Aga sellest hoolimata..ilusat naistepäeva!:)

Keegi salapärane isik on pidanud mind väga aktiivseks ning minu numbrit soovitanud kusagile, nii et mulle helistas täna keegi Mart ja rääkis tudengite tööst..nagu ikka siis jutu käigus selgus, et ma veel ei ole tudeng, siis ta lubas minuga sügisel uuesti ühendust võtta... Päris naljakas oli :D:)
Muidu on tore päev olnud, loen hetkel väga põnevat raamatut.
Lumi võiks kiiremini sulada...

Elu on nii huvitav!
Tormiline nädalavahetus..seda peab ise kogema, et seda lihtsalt üles kirjutada...
___________________________________________________________________________________
Ikka püüdleme päikese poole,

ehkki õhtused varjud on teel.

Ikka sünnib veel südames soove,

talves kevadet igatsen veel.



Oma armastust matsin liig kaua…

Tüütas tõsidus, kahanes lein.

Jätan aegade rohtuda haua.

Peagi kasvab seal maarjahein.



Ees on risttee. Ah, kuhu küll minna?

Kural kurjus ja paremal vaen.

Läheks otse! Kiri viitab, et sinna

igal õhtul kaob päikeselaev.



Ongi jõgi. Ei silda. Ei koolet.

Õhtuvarjudest näiline tee.

Ma pean minema. Päikese poole.

Ja ma lähengi. Üle vee.



Ma ei oota. Ei kõhkle, Ei peatu.

Kuni näkku lööb päikeselõõm.

Sünnin uuesti ja olen eatu,

veres pulbitseb tõeline rõõm,



et ma tahtsin ja suutsin ja võisin

jätta hallus ja enesepett.

Juurdun. Päiksesse avaneb õisi

süda tulvil on kevadet.
_________________________________________________________________________

Ma arvasin täna, et väljas pole üldsegi libe, kuid oma julguse tõttu tekkis ka mul nii ootamatu isamaa-armastus, et ei märganudki, kui juba kallist maapinda puutusin. Käsi on päris valus ja õnnetuseks kukkusin ka eelmisel talvel selle sama peale (jooksin kirjanduse arvestuselt bussile, käsi valutas vahelduva eduga veel mitu kuud) ja ma loodan, et ta nüüd nii ei valuta.
Igatahes-kooliasjadega olen nüüd joonel, haigusest tingitud võlad on likvideeritud ja nüüd tuleb leida endas see miski kasutamata ressurss, et veel enne eksameid võimalikult produktiivselt õppida.
Ma tean, et kevad tuleb varsti. Ta on ju mu südames.
Olen viimasel ajal nii mõneski asjas muutunud julgemaks...ehk see tänane kukkumine oligi märgiks, et peaksin hoogu vähendama..
Vahel ma lihtsalt ei kannata olla ja sukelduksin millessegi otsekohe, ilma kõhklemata.. kuid olukorrad ja tunded muutuvad. Liisale suur tänu siinkohal, sest Sa oled nii palju mind viimasel ajal ohjeldada suutnud..Ja nüüd ma mõistan, et see on õige.
Kõik mis tulema peab, tuleb.
Kui lihtne lause, kui keeruline on selle järgi käituda..aga KES ÜTLES ET ELU PEABKI LIHTNE OLEMA?:)
Täna kui kuuendikele teatrist rääkisin, olin ma siiralt üllatunud, et nad ei seganud vahele ja kuulasid huviga. Noh mõni neist oli muidugi omas mullis ja ilmselt tukkus, aga see ei häirinud mind. See andis mulle julgust, et õpetaja töö polegi mulle ehk kõige halvem variant-kui asju huvitavalt serveerida võidad ikka klassi tähelepanu ja ruumis valitseb kord(või vähemalt enamuse tähelepanu)
Elu on põnev :)

/antonina-pakike/

Jah, täna avastasin ehmatusega, et EKSAMID TULEVAD VARSTI! :O:D
17.03 on proovikirjand.
/sellest selleni ja see mis oli kunagi kõik/

Praegu lõpetasin ettekandega kooliteatri teemal, mida homme kuuendikele esitan. Loodan, et suudan nad kuulama panna.
Kevade hõngu on juba tugevalt tunda. Ma ise tundsin täna. Hoolimata lumesajust.
Elu on värviline. Siis ongi ilus, kui lõuend on valge..nagu praegune ilm. Ja siis saad oma tee värvida ise nendes toonides, nagu ihaldad...nii ma mõtlesin täna keraamikas, kui värvisin kaussi ja kruusi.
Täna oli nii keeruline voodist välja saada, eile õhtul tekkis idee, et võiks jala kooli minna, aga kuna uni oli nii magus, jäi see plaan teostamata. Loodan, et homme hommikul õnnestub.
Olgu, palju VÄRVE teile!;)

MA TEAN!

Tegelikult on kõik ikkagi hästi ja elu on suurepärane! :)
Pole mõtet nende kooliasjade pärast pablada. Tänane öö jäi praktiliselt vahele nende tõttu, kuid siiski on mul tunne sees hea ja uskumus, et ma saan hakkama!:)
Kevad on minus erilised tunded õitsele löönud....

Elu kingib meile mõne väärtusliku kogemuse igal päeval, ärge siis seda märkamata jätke!;)


Teie rõõmust pulbitsev hüperaktiivne Laura

Ilusad asjad tavaliselt on valusad...

Tegin täna tüdrukutega lumest suure kilpkonna. :) Isegi tuli kilpkonna moodi välja.
Koolis on pingeline. Muidu on kõik hästi.
/peeglis on keegi, kes süütab leegi../

Proovin hakkama saada. Ei jõua sessi enam ära oodata. Praegu ka on niiii palju asju, mida kõike tahaks teha, aga lihtsalt ei jõua. Tahaks nt rohkem keraamikaga tegeleda, laulda rohkem... aga praegu pean kooliasju tegema. Eriti ei edene muidugi..

/mu kodu on vihmavee toru sees.../

Olgu..ilusat lörrrrtsist ilma!