Kes oled Sa, lugeja, kes loed saja aasta pärast mu laule?
Ma ei saa saata Sulle ühtegi õit sellest kevade küllusest,
ühtegi kuldset viiru taamal pilvedest.
Ava oma uksed ja vaata õue.
Nopi oma õitsevast aiast lõhnamälestusi
saja aasta eest hääbunud õitest.
Tunne oma südamerõõmus seda elurõõmu,
mis kord kevadisel hommikul lauldes
saatis saja aasta taha oma rõõmsa hääle.

(R.Tagore)