Väljas sajab vihma. Nii ilus. Aeg lükati täna tunni võrra edasi. Selle eest püüdsin asfaldil tantsides aega tagasi võita. Et sekunditki ei läheks kusagile kaotsi. Keeruline on, sest mu meeleolude skaala on viimasel ajal väga laiahaardeline olnud. On asju, mis teevad südame niii niii õnnelikuks, et ei oskagi kohe kuidagi seda kõike õnne endasse ära mahutada..Ja siis tuleb hetk, kus nutan lohutamatult ja sulan vihmaks. Ehk saabuvad pea mõned vastused...
Homme tuleb uuesti kooli minna. Mõned viimased nädalad veel. Ma pean eneses leidma veel selle motivatsioonikillukese, et enne sessi kõik hinded edukalt kätte saada..
(Peale seda postitust lähen teen all kohvi [kell on 22:29] ja hakkan ajaloo arutlust kirjutama).
Ja ärge unustage:
each day is a gift, not a given right.
(Ma ise püüan ka mitte unustada).