Minu ambitsioonikas plaan aastaks 2011:
Õppida..
1. uisutama (mitte nii nagu praegu, et ma iga kahe meetri tagant olen siruli)
2. suusatama (et ka mõni normaalse kõrgusega mägi oleks mu jaoks ületatav..:D)
3. jalgrattaga sõitma (long story, dont ask)
4. autot juhtima (soovitatavalt ilma inimohvriteta)

Tegelikult olen ma rumal, kui nurriläinud suhteid tagantjärgi idealiseerin. Viimase aasta jooksul olen pettunud juba mitmes endises sümpaatias, kes mingil minevikusunistamise hetkel kuidagi esile kerkisid. Ja eks mulle meeldigi neist mõelda ainult mineviku vormis, just kui loole, millel pole enam mingit märkimisväärset väärtust peale ilusate mälestuste.

Kuid mälestused on sageli, kui mitte alati, ilustavad. Ma ei ootagi, et nad veini ja filmiga ukse taha tuleks või armastust avaldaks. Ainult seda et nad võiks jääda ilusaks mäletuseks, kuskilt lapsepõlve, teismeliseea, nooruse piirimailt, milles vahel unenägudes unistada.

Imelik jah, et kui unenäkku hakkavad ilmuma näod, keda seal ei tohiks olla, siis hakkavad nad tekkima ka klubidesse ja majapidudele ja kooliteele. Ja ühtäkki on nad kõikjal. Ja see unistuse-mälestuse varjund neist hakkab maha kuluma. Sest kui ka mina teen nendega suheldes vigu, siis teevad neid nemad samuti. Ja ma tõesti ei soovi, et keegi leiaks ühtäkki õiguse kätt mu püksitaskutel hoida.

Ja ma ei taha neid pikalt ka saata. Selle mälestuse pärast. Ma tahan, et õhus oleks võimalus, et kuskil on see prints, kes minuga loojangusse ratsutada tahaks.

Las need unistused jääda sama poolikuks kui mu luuletusedki. Et mul poleks julgust neid lõpetada.

Ma ei saanud lihtsalt- irw @ Lukas :D

Panin just lõustaraamatu kinni. Vabanemistunne on joovastav :D. Aasta hakkab lõppema ja ma võin öelda, et see aasta oli minu jaoks väga hea. Nii palju muutusi, nii palju asju sai samas selgemaks.. nii et ma olen tegelikult õnnelik. Lõpuks läheb kõik ikka nii, nagu minema peab.

Meile kõigile antakse valikud ja nende valikute põhjal kujundame ise oma saatuse. Seega ettemääratus on tegelikult meie määrata. Ma tunnen, et olen teinud õigeid valikuid. Nii nagu ühes Stained'i looski :" Im not ashamed of the person that I am today."

Ilusat aasta lõppu!

HÄID, LUMISEID, ILUSAID JÕULE!!!

päev õhtuks pöörab, saab tänasest möödunud aeg,
tumedam veelgi on värv meie pööningu lael..



Ma armastan seda lugu.


Joon teed ja üritan õppida :)

Vaidlesin täna kell 2 öösel suudlevates tudengites Jüri Homenja pojaga edukuse mõiste üle. See vist peaks mu reede õhtu kohta nii mõndagi ütlema.

(jälle raamatukogus)

Eksamid, jõulud, lumi ja kakao.

Käes on reede ja olen Tartu Ülikooli raamatukogus. Valmistun oma viimaseks eksamiks sel aastal, milleks on "õpilaste individuaalsed iseärasused". Ma olen nii rahul, et ma valisin kõrvalaineks inimseõpetuse, kuna need ained on nagu nii vajalikud igale tulevasele õpetajale, see tõstab märgatavalt õpetaja kvaliteeti, kui tal on head teadmised psühooloogiast ja käitumisest. See aine ei ole raske :).
Mõnes mõttes on hinges tühjus ka, kuna tahaks jõuluajal ikka pikemalt kodustega koos olla, et see päris jõulutunne tekiks. Jõuan 22. detsembril koju ja juba 24. detsember on jõulupukki platsis..
Siiski ma armastan Tartut ka. Aga olgu. Ma nüüd sukeldun uuesti õppimisse.. soovin, et teil jõulutunnet oleks!

L.

Õäääääöööö

Psühholoogia.



Keele omadused
• Konstruktiivne, loov (creative)- Minu oma küll mitte!
• Struktureeritud (structured), reeglid/piirangud- ei ole
(strukturaalsed ja ettekirjutavad)
• Mõtestatud- millest me räägime?
• Osutav, viitav (referential)- minu oma on sihitu
• Inimestevaheline, suhtlemiseks- Ei. Üksinda lällamiseks.
(interpersonal)

Kuna kaks päeva olen masendavalt palju psühholoogiat õppinud, mõtlesin eile terve õhtu: kas minna välja või mitte? See oli tol hetkel kaalukam kui olla või mitte olla?
Pärast tunditepikkust kaalutlemist lõpuks hakkasin inimestele helistama ning uurima, mis kellelgi plaanis. Lõpuks helistasin Mariale ja liitusin nendega (Maria ja Anniga) ZumZumis. Kõrvallauas olev purjus härg ksrjus meile küll "Tüdrukud, tissid paljaks!" kuid üldiselt mulle meeldis seal.
Liikusime siis Citysse ja seejärel saatsime koju Anni. Mina, kes ma just alles kodust välja olin tulnud, ei tahtnud veel koju minna ning panin Mariale ette, et ta tuleks minuga Zavvi. Sinna läksimegi. Loomulikult ei mahtunud me ära. Tegime ka ühe tiiru Krooksus ja siis istutasime end Suudlevatesse Tudengitesse. Maria oli suhteliselt vaikne ja väsinud, mina üksi jõin ja seletasin. Lubasin Marial koju minna, kuna ma tundsin et minus on powerit hommikuni jätkamiseks. Kuna istusin seina ääres ühes nurgas, oli võimalus, et keegi persona non grata minuga sotsialiseeruma tuleb, üsna väike ja ma ei pabistanud. Tore oli purjus inimesi vaadata.
Liikusin tagasi Zavvi ning nägin isegi üht tuttavat nägu: Mõmmit. Sain isegi koha nende lauas aga kell oli juba 4 öösel ja vahekäikudes tantsivate inimeste liigutused üsna kahtlaselt meenutasid rituaalseid paaritumistantse, otsustasin ma siiski lahkumise kasuks. Kui olin Rüütli tänavale jõudnud, tulid vastu kaks (ma arvan et korporatsiooni-)poissi. Tutvustasid ennast ja uurisid miks ma Zavoodist ära tulin- korra tegid ka katset mind tagasi viia, aga nende märgatavalt suurem kogus alkoholi vereringes tegi mind siiski võitmatuks. Jätsime hüvasti ja ma liikusin edasi. Järgnevalt peatus minuga rääkimiseks üks neljakümnendates meesterahvas, pakkudes mulle pitsika klõmakat öist lund ( tal reaalselt oligi viinapits lumega täidetud) ning peale minu keeldumist võttis selle ise põhjani. Tunnistas seejärel, et armastab mind. Soovis mulle kaunist õhtut, talve ja elu. See oli üsna huvitav vestlus. Liikusin jälle edasi kuni kaarsilla juures kaks poissi minuga rääkima hakkasid, uurides, et kas mul kontsadega raske käia pole- ma siis seletasin neile, et vastupidi, lööd nagu naelaga augu lumme ja püsid igas olukorras püsti. Kella viiest jõudsin magama. Nüüd ärkasin, joon kohvi ja varsti sean sammud uuesti Suudlevatesse Tudengitesse, et filmiasju arutada. Ma armastan Tartut.

Panin paika oma jõulukinkide TOP kolme:
1. põrandalamp
2. mesi
3. pesu

:D

Igatahes. Eesti kultuuriloo tulemus tuli eile- 30st 29,5. Ma olin väga meeldivalt üllatunud :).


Väga ilus lugu. (Algab kuskil 0:20)
Ja nüüd pöördun ma tagasi närvisüsteemi õppimise juurde :D
Ilusat advendiaja jätku:)

Ja see jube päev hakkab läbi saama. Ma ei ole enam ammu sellist pingelangust tundnud :)

If someone seriously wants to be part of you life: They will seriously make an effort to be in it.

Homme on Eesti kultuuriloo eksam. Ma olen suutnud ainult 3 loengut tõsiselt läbi töötada. But heey, look on the bright side: I have got all night.. ;)

Mu kohviringest leiti verd.

Eile Sandraga linnast tulles nägime bussijaamas švipsis "jõuluvana", kes kõigiga sotsialiseeruda üritas. Uuris ühe naise käest, kus too auto ostis(tal oli käes mänguauto) ning sai vastuseks brutaalse: "Pole sinu asi!". Üsna koomiline vaatepilt.

Magasin brutaalselt tunnetuspsühholoogia seminari maha. Ikka juhtub. Juhhuu.

Hallo, Motivatsioon? Laura siin pool...

Kell on vähe aga üsnagi palju huvitavat on juba juhtunud. Hommikune tähtsaim lause oli: "Ma magan viis minutit veel" mistõttu ei jõudnud hommikukohvi ikkagi tõeliselt nautida. Eesti kultuuriloo loengus vaatasime üsna intrigeerivat filmi pioneeridest, mistõttu olen ma jätkuvalt õnnelik, et elan tänases päevas-just siin ja praegu. Herr Ginter parandas ka tööd ära ning oh imet- saingi KT-s 0 punkti. Seda võiks nimetada justkui uueks leveliks minu õpingute ajaloos. Siiski, ma ei heida meelt, kuna mina andsin oma parima ning ma leian ka, et ma õpin enda jaoks. Mulle on oluline, et ma oskan haridust puudutavaid seadusi käsitleda ning tean, kust mida otsida, aga paragrahvi numbriteni laskumiseks ma küll vajadust ei leia. Andke andeks, minust saab õpetaja, ma ei õpi juurat. Järeltöö leiab samuti aset toredal kuupäeval- 8. jaanuaril mis on ühtlasi Maria sünnipäev, seega : halleluuja, kool! (Tegemist on muide laupäevaga). Ühesõnaga. Nüüd ongi probleem selles, et minu masterplan minna täna TÜ raamatukokku ja täita oma haridustee lünki, ei lähe läbi, kuna raamatukogu on juba 26 minutit suletud olnud. Nüüd pean ma eneses ise selle motivatsiooni ja tahtejõu leidma, et istuda ja õppida. I'll try my best. Muidu, homme on ka äge päev- 3 seminari :)
Ma nüüd lähen, teen endale ühe vapustavalt hea ja maitsva kohvi ning naudin seda nagu kord ja kohus..ja siis vaatan, mis edasi saab :D