Kell on vähe aga üsnagi palju huvitavat on juba juhtunud. Hommikune tähtsaim lause oli: "Ma magan viis minutit veel" mistõttu ei jõudnud hommikukohvi ikkagi tõeliselt nautida. Eesti kultuuriloo loengus vaatasime üsna intrigeerivat filmi pioneeridest, mistõttu olen ma jätkuvalt õnnelik, et elan tänases päevas-just siin ja praegu. Herr Ginter parandas ka tööd ära ning oh imet- saingi KT-s 0 punkti. Seda võiks nimetada justkui uueks leveliks minu õpingute ajaloos. Siiski, ma ei heida meelt, kuna mina andsin oma parima ning ma leian ka, et ma õpin enda jaoks. Mulle on oluline, et ma oskan haridust puudutavaid seadusi käsitleda ning tean, kust mida otsida, aga paragrahvi numbriteni laskumiseks ma küll vajadust ei leia. Andke andeks, minust saab õpetaja, ma ei õpi juurat. Järeltöö leiab samuti aset toredal kuupäeval- 8. jaanuaril mis on ühtlasi Maria sünnipäev, seega : halleluuja, kool! (Tegemist on muide laupäevaga). Ühesõnaga. Nüüd ongi probleem selles, et minu masterplan minna täna TÜ raamatukokku ja täita oma haridustee lünki, ei lähe läbi, kuna raamatukogu on juba 26 minutit suletud olnud. Nüüd pean ma eneses ise selle motivatsiooni ja tahtejõu leidma, et istuda ja õppida. I'll try my best. Muidu, homme on ka äge päev- 3 seminari :)
Ma nüüd lähen, teen endale ühe vapustavalt hea ja maitsva kohvi ning naudin seda nagu kord ja kohus..ja siis vaatan, mis edasi saab :D
No comments:
Post a Comment