Kuna kaks päeva olen masendavalt palju psühholoogiat õppinud, mõtlesin eile terve õhtu: kas minna välja või mitte? See oli tol hetkel kaalukam kui olla või mitte olla?
Pärast tunditepikkust kaalutlemist lõpuks hakkasin inimestele helistama ning uurima, mis kellelgi plaanis. Lõpuks helistasin Mariale ja liitusin nendega (Maria ja Anniga) ZumZumis. Kõrvallauas olev purjus härg ksrjus meile küll "Tüdrukud, tissid paljaks!" kuid üldiselt mulle meeldis seal.
Liikusime siis Citysse ja seejärel saatsime koju Anni. Mina, kes ma just alles kodust välja olin tulnud, ei tahtnud veel koju minna ning panin Mariale ette, et ta tuleks minuga Zavvi. Sinna läksimegi. Loomulikult ei mahtunud me ära. Tegime ka ühe tiiru Krooksus ja siis istutasime end Suudlevatesse Tudengitesse. Maria oli suhteliselt vaikne ja väsinud, mina üksi jõin ja seletasin. Lubasin Marial koju minna, kuna ma tundsin et minus on powerit hommikuni jätkamiseks. Kuna istusin seina ääres ühes nurgas, oli võimalus, et keegi persona non grata minuga sotsialiseeruma tuleb, üsna väike ja ma ei pabistanud. Tore oli purjus inimesi vaadata.
Liikusin tagasi Zavvi ning nägin isegi üht tuttavat nägu: Mõmmit. Sain isegi koha nende lauas aga kell oli juba 4 öösel ja vahekäikudes tantsivate inimeste liigutused üsna kahtlaselt meenutasid rituaalseid paaritumistantse, otsustasin ma siiski lahkumise kasuks. Kui olin Rüütli tänavale jõudnud, tulid vastu kaks (ma arvan et korporatsiooni-)poissi. Tutvustasid ennast ja uurisid miks ma Zavoodist ära tulin- korra tegid ka katset mind tagasi viia, aga nende märgatavalt suurem kogus alkoholi vereringes tegi mind siiski võitmatuks. Jätsime hüvasti ja ma liikusin edasi. Järgnevalt peatus minuga rääkimiseks üks neljakümnendates meesterahvas, pakkudes mulle pitsika klõmakat öist lund ( tal reaalselt oligi viinapits lumega täidetud) ning peale minu keeldumist võttis selle ise põhjani. Tunnistas seejärel, et armastab mind. Soovis mulle kaunist õhtut, talve ja elu. See oli üsna huvitav vestlus. Liikusin jälle edasi kuni kaarsilla juures kaks poissi minuga rääkima hakkasid, uurides, et kas mul kontsadega raske käia pole- ma siis seletasin neile, et vastupidi, lööd nagu naelaga augu lumme ja püsid igas olukorras püsti. Kella viiest jõudsin magama. Nüüd ärkasin, joon kohvi ja varsti sean sammud uuesti Suudlevatesse Tudengitesse, et filmiasju arutada. Ma armastan Tartut.