Ei me ette täää...

Elu on lill. Suvi on täies hoos..ja täna ma suutsin isegi oma ema grillimisele meelitada, mis tähendab, et ma pidin üsna sõnaosav olema.
Lisaks teen reklaami äsjavalminud filmile, kus mängib ka minu õde.
Enjoy!
http://vimeo.com/12951578

-mitte puhastada, vaid puhastuda
-mitte muuta, vaid muutuda


Kõik algab SINUST ENESEST
(!)

Kõik, mida tehakse tõeliselt, tehakse kergesti.

Loomulikkus on sundimatus. Loomulikuks jääda, jagades armastust, on suur kunst.

Miks nii tihti paistab, et näilised elu suursündmused jätavad meid imelikul kombel ükskõikseks, aga näilised pisiasjad imelikul kombel erutavad?

Meil ööd on nii valged ja kuluvad ruttu...

Jaaniöö on siis selleks korraks jälle läbi.
Selles lillelõhnas mis mu toas valitseb, hakkab mulle tõesti vaikselt kohale jõudma, et keskkool on läbi. Varsti tulevad antropoloogia katsed.. wish me luck.

Mis ajast lõpuaktuse korraldamine nagu pulmaralli on?
Täiesti hullumeelne päev on olnud. Nüüd (kell on 18:42) saan alles esimest korda korraks istuda.. Hommikul juba alustasin üheksast.
Vähemalt ma tean, et huvijuhti minust ei saa. Liiga suur närvipinge ja see pidev orgunn viskab ikka kopa ette ka. Ma loodan vähemalt, et mu vaev on end ära tasunud ning et homne päev tuleb ilus.

Jäin Jaagule (7) nõutult otsa vaatama, kui ta minult küsis, et miks suured inimesed (ehk siis ka mina nende hulgas) ei mängi...
Vot siis. Lapsed panevad nii mõnigi kord suu kinni.

Jaak:" Metsas käisid?"
Laura:"Jah."
Jaak: "Maja nägid?"
Laura (huvitatult..): "Jah."
Jaak: "Sees käisid?"
Laura: "Jah."
Jaak: "Voodit nägid?"
Laura:" Jah."
Jaak:" Mis kell oli?"
Laura:" Ma ei tea ju..."
Jaak:" No ütle midagi!"
Laura: "Okei..kaheksa."
Jaak: " SUL ON KAHEKSA PEIKAT!!"

I doubt that...

Ulme. Kell on 4:42 ja ma just jõudsin koju. Äärmiselt tore on kuskil pool neli öösel kolmekesi üle kellegi põllu mütata ja "ÜLE KÕIGE ON MAAILMAL VAJA ÜHT VABA LAST, ÜHT VABA LAST!!" laulda. Ma üllatan ennast ikka veel.
Üldiselt peaks magama, aga mul pole und. Hakkan vist koristama.

" all this time you have had it in you..just sometimes need a push."

Olen täna joonud kaks tassi kohvi, võtnud kaks tundi päikest ja lugenud kahte raamatut. Tundub, et täna tuleb kõike topelt.
Eile õhtul tuli ajalugu-84... Ma olin siiralt nii rõõmus et kargasin ja karjusin, nii et ema arvas et ma olen lolliks läinud. Ma kardsin palju hullemat. Ja siis tähistasime. Nüüd on kõik tulemused tulnud..jäänud on ainult lõpuaktus.

See suvi tuleb mu senise elu parim.

Kõik need linnud olengi mina..

Täna oli tegus päev. Hommikul sõitsime Kristiga linnas ja ostsin lõpukleidi ja kingad. Punane, aga musta ja valget on ka. Endale meeldib väga. Ja see oli teine kleit mis ma proovisin..aega läks kuskil 10 minutit. :)
Kirjandi tulemus tuli-88. Olen enam-vähem rahul. Tartusse kindlustas see mulle igatahes tasuta koha. Aga eks juulis näeb, mis selle antropoloogiaga saab.
Praegu on mul kummaline meeleolu.. Isaga oli siin väike intsidenta..Ja korraga ma taipan, et ma tahaksin nii palju endast anda.
Maailmas on nii vähe armastust ja inimesed on katki. Tahaks kõik uuesti terveks armastada.
Aga ma tean, et ma ei saa inimesi armastada, kui nad seda ei taha. See on sama kui (iseenesest tahad head) käituda nagu vanaema-sundida oma armastatud lapselast veel üht koogitükki allakugistama, kuigi laps ütles juba kolm koogitükki tagasi, et tal on kõht täis.
Ja veel..ma olen ju nii pisike ja rumal..kust peaksin mina kogu selle armastuse võtma, et kõik teised terveks teha?
Ma olen teda otsinud. Igalt poolt. Raamatute vahelt, mere äärest, ema kallistusest, tühjast lõhnaõli pudelist.. aga olen teda tajunud vaid ähmaselt..nagu mind lahutaks sellest maailmast midagi unenäolikku.
Võib-olla minu kord seda armastust kogeda pole veel kätte jõudnud?
Elame näeme.

Ilusad asjad tavaliselt on valusad

Täna siis saigi minu osa tehtud. Kõik eksamid on tehtud. Nüüd ootan ainult veel kirjandi ja ajaloo tulemusi.
Elus sajab ikka ootamatuid võimalusi taevast alla..ja teinekord käib filmilint nii kiirelt, et Sa ei saa enam aru, mis toimub. Aga ma tean, et ma pean veel palju, palju õppima.. Ja ma ei karda seda.
Suur suvi on ees..praegu on üldse aasta parim aeg. 2010 on olnud murranguline..ja ilmselt on seda ka edaspidi.
Ma ei viitsi enam põdeda..ja lähen vooluga kaasa.

Kodus tagasi

Vägev pidu oli, kui välja arvata fakt et ma pärast Toe Tagi nii märg kui märg olin..siis kusagil metsas ekslesin ja lõpuks mõtlesin telgis, et nüüd viskan küll lusika nurka, sest no niiii külm oli. Ausalt, ma ei liialda. Ja unelauluks just ei saa ka nimetada kellegi vindise häälega üksi kahehäälselt laulev "sinihelerohelineVALGUUUS".
Oi kuidas kopp sai ette nendest nö. naljaninadest.
Veel oleks mul pretensioone ka Bravo burgerile, kuna järjekord oli meeletult pikk ning üks teenindajatest (kokku oli neid 2) läks lihtsalt suitsu tegema. Pluss veel see et burx oli pärast täiesti külm ja Marlen sai veel toore kanaliha fileega burxi ka. Aga olgu, see selleks.
Homme pean kunstiajalugu õppima ja loodetavasti õnnestub mul see viimane eksam kuidagi edukalt seljataha jätta.
Kell on pool kaks öösel..nii et ahhoi, voodi.
Head ööd autod, tuul, kiisu ja tuuuuuba,
unes teid, unes teid kindlasti näen.

Homme REIU ROCKILE!!!!!!

Ja siis ongi see kauaoodatud sündmus käes.
Muidu olen üritanud ka kunstiajalugu õppida, aga väga pole õnnestunud.
Eks siis näis, mis saab..
Praegu olen niisama ja kuulan mussi. Lõpetamine on ka varsti ja.. Aeg läheb kiiresti.
Ilmselt esinen 19. juuni kabli ranna avamisel, should be interesting.
õaah. olgu. midagi sügavmõttelist siit täna eriti ei tule.

Nõme. Nõme. Nõme.

No ega ikka ei ole normaalne!

Ma olen viimaste päevadega avastanud, et ma olen täiesti täitmatu. Söön ja söön, aga vot kõht täis ei saa. Imelik.
Vihma sajab. Täna ekslesin metsa vahel. Nii mõnus oli, paras jahutav tuul sasis juukseid...
Üritasin ka kunstiajalugu õppida, aga väga ei edenenud.
Muidu joon vett, ja loodan, et homme tuleb kirjandi tulemus.
(ja peaaegu vist ainuke unetu taas)

Täna ma mõistsin, et vabadus on see, mida ma ihkan. Vabadus minna sinna, kuhu jalad viivad, vabadus rääkida, vabadus vaikida. Vabadus mitte muretseda.
Täna oli harukordne öö.. Eilsest festivalist siis paari sõnaga: sain eripreemia, olen rahul. Ja nii kui ma koju sain, tundsin tõelist rammestust. Jäin juba veidi enne 21 õhtul magama. Ise just enne magama jäämist mõtlesin, et kahju, et ma täna välja minna ei jõua. Öö jooksul sain kuus telefonikõnet, 2 smsi ja neljast, kui õde koju jõudsis, rääkisin temaga juttu. Iroonia missugune. Kui tahad midagi teha, on teised passiivsed..kui ise ei jõua, siis kogu elu keeb:D . Aga mis seal ikka. Kõige tähtsam on see, et Sul iseendaga igav ei hakka. Mulle ei meeldi inimesed (või noh, ütleme siis ..suhtumine) et kutsud kellegi seepärast välja, et Sul endal on igav ja kaaskodanik peaks siis ideepoolest justkui seltskonnanarr olema, ja Sind lõbustama. Sellepärast, et Su enda kujutlusvõime nii puudulik on.
Täna tahan raamatut lugeda. Juba kaks nädalat, kui mitte kauem, maadlen ühega.
Olgu.
Oli tuttav teiega meeldivaks saada.

Täpselt selline tuju ongi.

Eile käisin üle rõdu Jüri juures, neljast sain magama.Hommikul äratas Eike, aga ma vajutasin kõne brutaalselt kinni, sest nägin et mulle oli sõnum tulnud..Ühiskond 84 :)
Jään rahule, aga nüüd hakkas küll kripeldama, et ühe ülesande tegemata jätsin. Tol hetkel seal eksamil oli mul juba savi, sest kirjandist oli ainult 3 päeva möödas ja aju oli suht mõtlemisvõimetu. Kahjuks on see ainus eksam, mille tulemust mul nö "vaja ei ole.." Ja samas ma tean, et inka ja ajalugu läksid kindlasti kehvemini.. aga okei, varsti tulevad teised tulemused ka, siis ma räägin edasi.
Üldiselt on Eikel sünnipäev, nii et.. PALJU ÕNNE! :)
Muidu ka ilus ilm :P
Olgu, ma lähen teen midagi ühiskonnale kasulikku..
(söön)
Tsau!

JAMA VÄRK!!!!!!!

Nagu ikka. Lasin end Marlenil ära rääkida ja läksime välja, kuigi sisetunne ütles, et "Ära mine." Seni oli kõik tore, kuni avastasime, et Marleni rahakott on kadunud. Täitsa haihtunud. Käisime siis kõik kohad läbi, Marlen oli juba täiesti kindel, et nüüd on finito ka, aga mina ikkagi uskusin, et küllap ta kuskilt välja ilmub. Kas või ilma rahata.
Olime siis sügavas diskusioonis kõige üle, et miks sellised asjad juhtuvad jne.. ja teate, ma hakkasin eile elu ikka hoopis teistmoodi vaatama. Selline tunne oli kohe, et ma ei karda isegi siis, kui mõni kummitus mulle öösel otse näkku peaks vahtima (haunted britain) .. Mitte et ma arvaks, et kõik mis toimub, on juhus ning et minul ei ole selle kõigega pistmist, vaid kuidagi teistmoodi hakkasin mõtlema. Ma veel ei tea sellele kõigele nö. lahendust või valemit.. aga vähemalt sain ma oma väiklastest hirmudest üle. No kui tuleb kummitus siis tuleb, mis seal ikka! Elan üle..nagu alati kõik asjad. Kuni järgmise mental breakdown hetkeni.
Ja ennäe imet. Hommikul, kui Marlen netti läks, oli talle kirjutanud keegi Liis Mõttus, kes teatas, et rahakott on tema käes kindlas kohas ning ta saab selle täna kätte. Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head! Selline tunne oli kohe, nagu oleks korraga sületäie jõulukinke kätte saanud!!
Aga nüüd ma loen edasi. Olge tublid, head..ja ärge asju ära kaotage :)

Vihma kallab. Õu on roheline. Täna on terve päev väga naljakas ja imelik tuju olnud. Naljakas mitte selle sõna otseses tähenduses loomulikult. Kuulan muusikat ja mõtlisklen niisama. Lugesin raamatut ja juba on õhtu käes.'
Tänasest vist algab suvi. Koolilaste jaoks. Eile ehmatasin end, kui avastasin end mõttelt, et tahaks kümnendasse klassi tagasi. Ilmselt on mul ikka suur sisemine pinge kogu selle erialavaliku ja sügise suhtes.. "Eks aeg näitab," sunnin end rahulikuks. Täna tulid matemaatika tulemused..see teeb ka veidi ärevaks, kuna tõenäoliselt tulevad lähipäevil ka teised tulemused.
Olen täna terve päeva toas. Ilmselt pole ka õhtul erilist tahtmist välja minna. Joon kummeli teed ja loen raamatut.

Olen mina aga naiivne.
Tulevikus enam nii ei juhtu, ma luban!