Täna oli tegus päev. Hommikul sõitsime Kristiga linnas ja ostsin lõpukleidi ja kingad. Punane, aga musta ja valget on ka. Endale meeldib väga. Ja see oli teine kleit mis ma proovisin..aega läks kuskil 10 minutit. :)
Kirjandi tulemus tuli-88. Olen enam-vähem rahul. Tartusse kindlustas see mulle igatahes tasuta koha. Aga eks juulis näeb, mis selle antropoloogiaga saab.
Praegu on mul kummaline meeleolu.. Isaga oli siin väike intsidenta..Ja korraga ma taipan, et ma tahaksin nii palju endast anda.
Maailmas on nii vähe armastust ja inimesed on katki. Tahaks kõik uuesti terveks armastada.
Aga ma tean, et ma ei saa inimesi armastada, kui nad seda ei taha. See on sama kui (iseenesest tahad head) käituda nagu vanaema-sundida oma armastatud lapselast veel üht koogitükki allakugistama, kuigi laps ütles juba kolm koogitükki tagasi, et tal on kõht täis.
Ja veel..ma olen ju nii pisike ja rumal..kust peaksin mina kogu selle armastuse võtma, et kõik teised terveks teha?
Ma olen teda otsinud. Igalt poolt. Raamatute vahelt, mere äärest, ema kallistusest, tühjast lõhnaõli pudelist.. aga olen teda tajunud vaid ähmaselt..nagu mind lahutaks sellest maailmast midagi unenäolikku.
Võib-olla minu kord seda armastust kogeda pole veel kätte jõudnud?
Elame näeme.
No comments:
Post a Comment