Viimane päev kahekümnesena. Aastad tõesti lähevad kiirelt. Hiljuti just lugesin mingisugust artiklit et mida vanemaks saad, seda kiiremini tundub aeg mööduvat seepärast, et kõik tegevused on varem tehtud ja nö ei paku enam pinget.. Kõlab üsna veenvalt.
Ma tean et ma ei lase endal käest minna: kui vähegi hingeõhk mu kopsudes, siis proovin/katsetan ja õpin alati midagi uut.
Uus semester on väga põnev- uued ained ja uued õppejõud. Olen endiselt rahul.