Trollisin täna mööda linna bussijaama poole, et osta pärnusse sõiduks piletit ja kõndisin mööda ühest mehest, peale mida mu hing justkui seletamatu kurbusega täitus. Ma ei oska öelda miks, aga vahel mul hakkab mõnda inimest vaadates nagu sisemiselt valus. Ta oli täiesti tavaline mees, tavaliselt riides ja midagi eriti silmatorkavat tema juures ei olnudki, peale selle, kuidas temast mingisugust kurbust õhkus. Ja mul läks üsna kaua aega, et jälle endiseks saada.
***
Väljas on vikerkaar. Ja selle ots on üsna minu lähedal.. peaks minema oma pot of goldi otsima.. :)

Täna sõidan koju.