
Suvi hakkab märkamatult lõppema. Ma püüan lausa meeleheitlikult tekitada olukordi, et iga päiksekiir mu keha tabaks, justkui hirmus, et uut suve ei tule kunagi. Haljalas oli väga tore- aeg oleks justkui keset suvist heinamaad peatunud ja lubanud mul tõmmata nii sügavalt hinge, et ma tunnen kuidas mitme kuu murekoorem mult lihtsalt ära kukub. Suvi on ilus aeg..aga see on mõnes mõttes ettevalmistus veel ilusamale ajale, et me saaks läbielatut meenutada, näha jälle oma sõpru, teha plaane ja elada nö argielu, millel on ka tegelikult oma väärtus. Lihtsalt ei tohi oma silmi kinni panna nende väikeste asjade ees, mida annab teha, et iga päev oleks hea.
No comments:
Post a Comment