Ma tahaksin, et aeg läheks kiiremini. Et oleks juba 22. juuni, et ma saaksin puhata. Et saaksin kogu südamega kodus olla ja teha see kodu selliseks, nagu ma tahaksin, et see oleks. Õnneks on ilmaga mind praegu õnnistatud: ei ole sellist näkkuirvitavat sooja rannailma, mis paneks tahtma randa minna. Isa läks täna Valka seega olen üksi kodus. Päris hea tunne on muusika põhja panna ja kohvi juua. Feels like heaven. Lisaks sellele olen ülimalt rõõmus, et saan hakata inglise keele eratunde andma, praktika ja raha koos. Super. Aga igatahes jah. Ma nüüd katsun jälle "esmatähtsate" asjade juurde tagasi minna. Ilusat suve jätku:)