Laura on nüüd 20. Suur väike. Ma tean, et ma olen siin nagu jalutuskäigul, mis nüüdseks pole enam päris alguses. Aga samas olen nii mõndagi juba ära teinud, nii et ei pea muretsema.
Terve tänase ja eilse päeva on mul kummitanud "Walking in Memphis".. Selle meloodia on midagi harukordselt ilusat. Mis puutub Memphisesse, siis olen ka ülimalt rõõmus, et Hosni-jurakas lõpuks tagasi astus. Igal inimesel on õigus inimväärsele elule ja nüüd on Egiptuses selleks vähemalt mingigi alus loodud.
Mis kooli puutub siis vahepeal on alanud uus semester ning otsustasin oma õppekavas kannapöörde teha, vahetasin inimeseõpetuse inglise keele vastu. Arvestades pidevaid haridusreforme on tunduvalt lihtsam ja võimalikum parem töö leida, kui minu aineteks on kaks eksamiainet, mis nö. loevad. Kooli seisukohalt tahetakse ju "kaheldava väärtusega" ainetele üha enam ja enam kriipsu peale tõmmata. Vahepeal alustasin ka läti keele õppimist, mille üle väga õnnelik olen. See kõlab väga ilusalt ning pole üldse keeruline.
Täna nägin ka selebrötit: ootasin mina kosmeetiku juures järjekorras ning juuksurisse tuli ei keegi muu kui Villu Reiljan (PÕLEEE PAHA!) ning palus 'oma soengut modelleerida'.. Issanda loomaaed on tõesti kirju!
Üldiselt. Let the disco go on. Ärge haigeks jääge.
No comments:
Post a Comment