Vaatasin just uudiseid ja karp jääb lahti, kui palju halbu asju ikka juhtub. Kui palju silmakirjalikkust igal pool on- koertenäljutaja, kes ise on pühapäeva koolis õpetaja, pommiplahvatused Osseetias, üleujutused jne. Kui teleka kinni panin, tundsin ennast üleni selle (vabandage väljendust) pasaga koos. Ühesõnaga. Vahel ma tunnen et ma oleks nagu teletups, sest minu maailmas selliseid asju ei juhtu. Ma tean, et sellised asjad juhtuvad, aga ma ei teadvusta seda endale.
Jõudisn täna koju, Häädemeestele. Varsti lähen lihtsalt metsa jalutama. Kus on rahu, vaikus..ja ei mingit kurjust.