Muinaskultuuride uurimise ajalugu.
NABUNAID- Esimene mees kes uuris varasemat ajalugu väljakaevamisega.
Konstantions ja Methodios paavast Clemensi hauda avastamas 861.
Tõsine uurimine sai alguse renessansi ajal. Hakati välja kaevama antiikaegseid muistiseid.
Ei üritatud välja selgitada, kui vanad nad on.
Johann Winckellmann (1717-1768)
Pompeij väljakaevamine. Üritas neid linnu külastada, hakkas skulputuure võrdlema. "Antiikkunsti ajalugu"(puhtalt välja kaevatud esemete põhjal). Peetakse esimeseks arheoloogialaseks teoseks. 9.12 tähistatakse arheoloogide päeva.
19. saj- Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865)
Koguti raamatukogudesse antiikesemeid. Hakkas süstematiseerima ja aluseks võttis esemete valmistamismaterjali. 1819 tegi süsteemi järgi näituse. Jagas kogu muinasaja kolme perioodi: kolme perioodi süsteem.
Peale seda hakkasid sakslased asja uurima.
Vanimad relvad olid käed, kivid, kaikad.
Jens Jacob Asmussen Worsaae (1821- 1885)
Rajas võrdleva, üldistava arheoloogia, täiustas ka kolme perioodi süsteemi (jagas kiviaja kolmeks osaks).
Jacques Boucher de Perthes (1788-1868)
armastas kruusakarjäärides jalutada.
Stratigraafia- mida sügavamal esemed on, seda vanemad nad on.
Augustus Henry Pitt-Rivers. Hakkas koguma ja võrdlema püsse, rõivaid.
Oskar Nontelius- üritas pronksesemeid täpselt paika panna. Tegi arengurea erinevate pronksesemete järgi. Võrdles omavahel.
Tüpoloogilise meetodi rajaja.
Heinrich Schliemann (1822-1890)
Kõige suuremat äri tegi kaupmehena. Vedas Venemaalt väävlit jne.
Kui oli 44-aastane siis leidis, et raha on küllalt, et hakkab õppima.
Trooja. Mükeene.
No comments:
Post a Comment