Mõned asjad, mis mind õnnelikuks teevad:
1.pikalevenivad hommikud, kus pole kuhugi kiiret
2. vihm (eriti soe)
3.sillad, sillal seismine
4. sõpradele helistamine ja see, kui nemad mulle helistavad
5. koerad
6. minu perekond
7.rõdul istumine
8. muuuuuusika
9. pannkoogid
10.head raamatud
11.jalutamine
12.mälestused
13. päeviku pidamine
14. värvid
15. youtube
16. reisimine (soovitavalt välismaal)
17. mäed
18.luuletused
19. kui loodus on roheline ja lõhnav :)
20. ausus
21.kollaažide tegemine
22. kakao joomine, külmal õhtul
23. lumi ja lumest kilkonnade jms tegemine
24. mu täpilised kummikud
25. AJALUGU ja see, et ma saan seda sügisest õppima hakata! ;)
26. see, kui keegi ütleb, et ma olen talle kallis
27. šokolaad (peaaegu igas vormis ja kujul)
28. üllatused
29. õhupallid
30.pildistamine
31. vikerkaar
32. kirjade saamine
33. aforismid
34. viisakus
35. lilled, olgem ausad..kellele ei meeldiks lilli saada.. :)
36. inspiratsioon
37. vanavanemad
38. sokkides mööda põrandat libisemine
39. meri
40.hea enesetunne
41. vesi
42. keefir
43. muumitrollid
44. pikad vestlused
45. kodus üksi kõva häälega laulmine ja tantsimine
46. kaartide tegemine
47. uute toitude katsetamine
48. mustikad
49. kodukoht
50. kvaliteetaeg õega

jne, jne ... :)

See lugu aitas mind siis, kui ma olin kurb. Panen selle siia, sest see väärib seda. (Kunagi ei tea, millal seda jälle vaja läheb :D)

Mustikad, vaarikad... ja püüd ennast distsiplineerida.

Lõpetasin täna "Taeval ei ole soosikuid". Mulle väga väga meeldis. Jättis sügava mulje.. Mõtlesin, et peaks rohkem Remarque'i lugema.
Praegu on see aeg iseenda jaoks. Ometi kardan ma iseendaga päriselt üksi jääda-otsin enese jaoks ettekäändeid, miks peaks muudkui millelelegi muule keskenduma.. Aga vähemalt ma teadvustan oma probleemi. Küllap õpin sellest midagi.

the snow in the summer or so so..

Istusin täna rõdul ja mõtlesin, et see masendumine peab ükskord lõppema..ja ma tegelen endaga. Lõppude lõpuks on see minu enda valik-kas ma õpin sellest või halan ja eksin uuesti samade asjadega.
Ma võtaksin esimese variandi.
Sel nädalal veel puhkan, loen. Järgmisel nädalal lähen vahepeal Pärnusse..
Ja enam ei olegi kaugel see aeg, kui ma oma esimesele TÜ aktusele sammun.

Ma tegin väike nali

[Kristi märkab laual tundmatut meeste hügeenihuulepulka.]

Kristi:" Isa, kas see on Sinu oma?"
Isa:" Ei, mina kasutan palju julgemaid toone!"

Pole nii down ennast ammu tundnud.
Söön juba teist suurt pakki krõpse ja vahin tuima näoga naistekat.
Ei leia midagi, mis aitaks meeleolu tõsta.

Ma imetlen Voldemar Pansot. Ta oli tõesti tõeline geenius.

Kõige raskem on õnne ära tunda. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis või mõnikord ka armastus. (“Portreed minus ja minu ümber”)

Loodetavasti tuleb varsti vihma ja õhk läheb värskemaks.

Vahepeal tundsin end tõeliselt üksikuna. Olin väga katki ja tundsin, et ka kogu maailmas pole inimest, kes mind jälle kokku suudaks panna. Aga näed.. Kõige olulisem ongi see Su enda sisemine otsus, et Sa lõpetad selle madalseisu ja liigud edasi. Otsus. Mida keegi teine Sinu eest teha ei saa. Kui oled selle teinud, saadab elu Sulle viisi, kuidas oma enesetunne jälle normi saada.

Leidsin mingisuguse aasta aega vana targutuse ka, siit teisest arvutist. Marleni jaoks kirjutasin, kui ei eksi.
Kui armastusest ei piisa...

Tänapäeva inimeste eesmärgid ja sihid on kõrged. Kõik tahavad midagi saavutada, kuhugi jõuda. Varem nii hinnalisena tundnud toode nagu seda on armastus on praeguseks hetkeks omandanud samasuguse tähtsuse nagu poeletil riknenud keefiri pakk.
Armastusest kõneldakse, kuid tihti jääbki see vaid kõneluseks. Kui ehk mõni armastuseliik on püsima veel jäänud siis on selleks enesearmastus.

Eesti ühiskonnas on väga sügavaid probleeme, mis puudutavad armastuse puudmist just eelkõige laste kasvatamises, kust edasi see nagu surnud ring toimib. Samuti võib veidi mõrult naeratada neile, kes tõttavad jõulude ajal abistavalt lastekodude ukse taha et kingituseks piparkooke viia, samas kui nende enda kõrvalmajas elab laps, kellest jõulurõõm mööda läheb.
Vahepeal oli populaarne kampaania "Märka inimest" kuid kas ja kui palju see tegelikult aitas leevendada üleüldist armastuse puudumist? Sotsiaaltöötajad üksi ei suuda panna kogu maailma naeratama. Sellised kampaaniad nagu eelnimetatu ei tegele põhjuste vaid tagajärgedega.

Indiviid suudaks muuta ümbritsevat olukorda alles siis, kui temas enenes on kõik paigas. Selleks et panna eneses kõik maksma ja armastada maailma nii nagu see on, läheb vaja palju jõudu. Samas on seegi surnud ring, sest kust saada jõudu, mida läheb vaja armastamiseks, kui ümbritseb kõrb ja tunnetevaesus? Enesest tunnete esiletoomiseks on vaja üht ämbrit, et välja tuua kõik see sügav, mis hingekaevus peidus. See ongi esimene asi, mida me kõik tegelikult teha saame.

---
Vanad majad on natuke nagu vanad inimesed, tihti tüütud, aga kui tuleb selline eriline hetk, kui nad millegi üle ei kaeba, kui miski neid ei sega ja kui neile meenub, kui nad muutuvad oma elu rahulikuks jutustuseks, siis on neil korraga palju pakkuda. See hetk tuleb lihtsalt ära oodata, selle saabumist ei saa kiirendada. Ja kui ta on, tuleb kohal olla, midagi muud pole vaja teha.
---
T.Õnnepalu

You have to swear
You've got love to love me
Aah aah
That will last forever
Aah aah
We must have a story
Aah aah
With a happy ending

Aah, Aah
So don't ever go away
And never put aside
The things I'm gonna say
Cause these are the rules for us

Use your eyes
Оnly to look at me
Use your mouth
Only to kiss my lips
We are branches of the same old tree

You can laugh
Only if you laugh with me
You can cry
Only if you cry for me
Don't forget that you're condemned to me

Oh can't you see
You always were
You'll always be

You used to say
I should see a doctor
Aah aah
Who would keep me busy
Aah aah

Cause a jealous woman
Never makes it easy

Aah, aah
And you know I'll do for us
Whatever seems right
But it may take awhile
Before I change the rules

Use your eyes
only to look at me
Use your mouth
Only to kiss my lips
We are the branches of the same old tree

You can laugh
Only if you laugh with me
You can cry
Only if you cry for me
Don't forget that you're condemned to me

Oh can't you see
You always were x2
Aah, aah

Use your eyes
only to look at me
Use your mouth
Only to kiss my lips
We are the branches of the same old tree

You can laugh
Only if you laugh with me
You can cry
Only if you cry for me
Don't forget that you're condemned to me

Oh can't you see
You always were
You'll always be

Täielik harmoonia.

Peale pikka jauramist lõpuks koju jõudes ja eelnevale mõeldes tundsin end kui taevas. Ilm on ilus, toit maitsev ja lihtsalt vapustavalt mõnus on tünnisaunas istuda ja mõtiskleda. Ma just mõistsin, et pole kunagi nende üheksateist eluaasta jooksul end nii hästi tundnud. Kõik on absoluutselt hästi-ja mis kõige tähtsam-mitte väliselt, vaid just tunnengi, et kogu see rahulolu tuleb mu enese seest. Sest tihti on nii, et väliselt teed hambad laiali näo ja ütled, et kõik on hästi, seejuures varjates muresid, mis südames peituvad. Minu süda on vaba, ja viib mind sinna, kus on mu koht. Ma olen õnnelik.

LÄHEN ÄRA

mitmeks päevaks, HRLle.
Nautige suve ja ärge end ära põletage.