Peale pikka jauramist lõpuks koju jõudes ja eelnevale mõeldes tundsin end kui taevas. Ilm on ilus, toit maitsev ja lihtsalt vapustavalt mõnus on tünnisaunas istuda ja mõtiskleda. Ma just mõistsin, et pole kunagi nende üheksateist eluaasta jooksul end nii hästi tundnud. Kõik on absoluutselt hästi-ja mis kõige tähtsam-mitte väliselt, vaid just tunnengi, et kogu see rahulolu tuleb mu enese seest. Sest tihti on nii, et väliselt teed hambad laiali näo ja ütled, et kõik on hästi, seejuures varjates muresid, mis südames peituvad. Minu süda on vaba, ja viib mind sinna, kus on mu koht. Ma olen õnnelik.
No comments:
Post a Comment