Thursday, July 15, 2010

Ma imetlen Voldemar Pansot. Ta oli tõesti tõeline geenius.

Kõige raskem on õnne ära tunda. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis või mõnikord ka armastus. (“Portreed minus ja minu ümber”)


Loodetavasti tuleb varsti vihma ja õhk läheb värskemaks.

Vahepeal tundsin end tõeliselt üksikuna. Olin väga katki ja tundsin, et ka kogu maailmas pole inimest, kes mind jälle kokku suudaks panna. Aga näed.. Kõige olulisem ongi see Su enda sisemine otsus, et Sa lõpetad selle madalseisu ja liigud edasi. Otsus. Mida keegi teine Sinu eest teha ei saa. Kui oled selle teinud, saadab elu Sulle viisi, kuidas oma enesetunne jälle normi saada.

Leidsin mingisuguse aasta aega vana targutuse ka, siit teisest arvutist. Marleni jaoks kirjutasin, kui ei eksi.
Kui armastusest ei piisa...

Tänapäeva inimeste eesmärgid ja sihid on kõrged. Kõik tahavad midagi saavutada, kuhugi jõuda. Varem nii hinnalisena tundnud toode nagu seda on armastus on praeguseks hetkeks omandanud samasuguse tähtsuse nagu poeletil riknenud keefiri pakk.
Armastusest kõneldakse, kuid tihti jääbki see vaid kõneluseks. Kui ehk mõni armastuseliik on püsima veel jäänud siis on selleks enesearmastus.

Eesti ühiskonnas on väga sügavaid probleeme, mis puudutavad armastuse puudmist just eelkõige laste kasvatamises, kust edasi see nagu surnud ring toimib. Samuti võib veidi mõrult naeratada neile, kes tõttavad jõulude ajal abistavalt lastekodude ukse taha et kingituseks piparkooke viia, samas kui nende enda kõrvalmajas elab laps, kellest jõulurõõm mööda läheb.
Vahepeal oli populaarne kampaania "Märka inimest" kuid kas ja kui palju see tegelikult aitas leevendada üleüldist armastuse puudumist? Sotsiaaltöötajad üksi ei suuda panna kogu maailma naeratama. Sellised kampaaniad nagu eelnimetatu ei tegele põhjuste vaid tagajärgedega.

Indiviid suudaks muuta ümbritsevat olukorda alles siis, kui temas enenes on kõik paigas. Selleks et panna eneses kõik maksma ja armastada maailma nii nagu see on, läheb vaja palju jõudu. Samas on seegi surnud ring, sest kust saada jõudu, mida läheb vaja armastamiseks, kui ümbritseb kõrb ja tunnetevaesus? Enesest tunnete esiletoomiseks on vaja üht ämbrit, et välja tuua kõik see sügav, mis hingekaevus peidus. See ongi esimene asi, mida me kõik tegelikult teha saame.

No comments:

Post a Comment