The fairytale inside your head has become your new best friend...

Tartus on tore. Kell kaks öösel mööda purskkaevu jalutada ja laulda kogu südames. Ja siis mõte, et jah. Sa jääd turvakaamerale. Ja siis naerad veel rohkem.

Vahel on vaja lihtsalt mittemidagi teha, mittemidagitegemise pärast.

Mulle hakkab alles nüüd kohale jõudma, et
A. Mul on seljataga ajaloo riigieksam
B. Ma olen hetkel Tartus (ei satu siia just tihti)
C. Ma lõpetan kohekohe keskkooli

Kell on üks öösel ja istun üksi all suures toas. (Teised juba tudivad)..Ja muigan iseendale iseenese pärast. Ühest küljest on hinges nukrus, teisest tahaksin kogu maailma emmata..
Ma tunnen kõhus liblikaid. Aga see pole see sama tunne, mida inimesed armudes tunnevad. See on teistsugune. (Ei ma ei ole ka reaalselt ühtki liblikat pinslisse pistnud)..Justkui ma ise oleksin liblikas, kes selles öös peab otsustama ja tegema valikuid, kuidas ta oma elu elab.
Ühes ma olen kindel. Ma ei taha oma elu raisata või kasutama jätta. Ma tahan armastada inimesi kogu südamest..aga siit ei puudu konks. Ma tahan armastada armastusväärseid inimesi..
Kas Sina oled armastusväärne?

Enne ajalugu on tunne selline, et sisemus hüppab välja. Magada praktiliselt ei saanud, kartsin. (Ei, mitte ainult eksamit).
Phhh, eriti tark mõte oli ikka "haunted britain"it vaadata. Mhmh.
Täna Tartu. Loksun bussis. Õnneks ilm pole väga jube. :)
Aga..jah. ma siis üritan end natuke paremasse meeleollu ja enesetundesse saada. Kahju, et muusikat kõvasti möllama panna ei saa.

Närrrrv on sees.Eks näis.Täna olen ma küll muidu tubli olnud. Ma ei saa öelda, et I did my best
, kuna ma ei teinud..
aga jah.
Homme näen Mariiiiiaaaaat ka ! Snaps for me!
;)

Mhh. MA OLEN NII LÖÖDUD. "Siren" on ju nii hea laul.
Muidu..taaskord, peaks õppima, jaa. Õnneks sain Somelarilt ka mingid materjalid..nende läbi õppimisel on edu garanteeritud.
Tahaks juba, et kogu see jama oleks seljataga ja saaks vaikselt juba Maria juurde minna:D. Kunstiajalugu ma ei karda, see on koolieksam ning kui ma konsultatsioonis käisin, siis ma oskasin kõike. Lihtsalt üle vaja vaadata. (Võimalik, et kui ma asjasse rohkem süvenen, siis enam nii ei arva :D).
Üldiselt nägin jälle imelikke unenägusid... Marlen helistas üheksast hommikul ja mul oli hea meel, sest ta päästis mind jubedast unenäost.
Nüüd ilmselt lähen teen kohvi ja hakkan õppima.
Peale selle on vaja iseloomustused lõpetada (pole sellega siiani ühele poole saanud,) ja veel mõned lõpetamiseasjad on vaja ajada.
Aga olgu.
keep it real

Pärnu, ajalugu..peaks nagu õppima.......
reedel eksam.
jube.

Kõige pealt : LÕPETAMISE KUUPÄEV MUUTUS! SENISE 19. JUUNI ASEMEL HOOPIS 22. JUUNI, LOODAN, ET SAATE SIISKI TULLA!
Nii. Nüüd sai see info selgeks.
Muidu..olen palju mõelnud. Eriti virtuaalsuhete üle. Need mässivad Su nii sisse ja teevad Su nii haavatavaks. Kaalusin ka kõigi kontode sulgemist, mis erinevatel lehekülgedel on..aga siis mõtlesin, et see poleks aus. Mu enda suhtes.
Ma ei hakka siia kirjutama oodi headusest või sellest, kui tore inimene on, kui ta on lahke, sõbralik jne. Seda teab igaüks ise. AGA mida ei tea paljud inimesed, et kõik väline hävineb..ja alles jääb see headus või sõbralikkus (tingimusel, et see inimeses olemas on). Aga ka seda teavad kõik. Lihtsalt.. ilmselt nad ei pea seda tähtsaks. Mina pean.
Ajaloo eksam läheneb ja ma kardan. Ausalt kardan. Väga kardan.

Üldiselt on kõik üldse päris jama. Öösel sain taldrikuga (ei, mitte lendava ega ka ufo omaga, vaid tavalise puhta toidutaldrikuga) vastu selga.. ja selg siiani valutab. Palun ärge jooge nii palju. Vähe sellest, et te enda tervist rikute, saavad ka teised haiget. Antud juhul mina.

zzzz...zz..
olgu. ma lähen õppima.

Pole just tihti olukordi, kui ma enesevalitsuse TÄIELIKULT kaotan.
Mul ei ole tihti inimestega konflikte, aga täna oli. Isaga. Ja väga nõmeda asja pärast. Lõpetamise. Mis PEAKS olema rõõmus sündmus..
Ma ei saa aru, mis jama nad seal haridusministeeriumis teevad :S
(siin oleks õige koht küsida: "KAS SELLIST EESTIT ME TAHTSIMEGI?" :D)
Olgu. Ma tean, et kõik saab korda ja kolme aasta pärast ma ei mäletagi seda probleemi.

Lost in myself.
Asjad ei ole nii lihtsad ja tegelikult on maailm keerulisem, kui me arvame.
AGA..siis jälle öeldakse, et inimesed ise elavad oma elu keeruliseks.
Mis siis kui?
Ma ei tea. Aga ma tean, et ma hoian oma südame avatud.
Nii, et kui mina kõnnin, siis mu vari tantsib.

Sissejuhatuseks mainin ära GSM-i. Ta muidugi vääriks muidugi pikemat teksti, aga lohutuseks..niimoodi eraldi ma ju tavaliselt inimesi siin ära ei maini :)
Igatahes. Täna on huvitav päev olnud. Ärkasin kell 13 ja vihma sadas. Läksin õue, jooksin paljajalu üle muru ja tantsisin vihmas. Nii nagu ikka filmides. (Mu elu on nagu film). Muidugi väga produktiivne tänane päev õppimise suhtes pole olnud, ühe lehekülje lugesin õpikust ainult. Aga see selleks.
Homme hommikul pean matka läbi viima. Ma ei tea, kui see kuupäev alles kaugustes oli, ei muretsenud ma üldse. Täna ikkagi veidi põdesin, sest eriline vandersell ma just ei ole. Vähemalt on omad inimesed. Ja pannkooki saab ka.
Arvatavasti tuleb homme ka Liisa ning siis avardan ma oma silmarõngaid nendes teemades, mis puudutavad filmimaailma. Nimelt tavaliselt ma ei vaata filme, aga viimasel ajal olen seda siiski tegema hakanud.
Appi. Mulle ju tegelikult ei meeldi ümberjutustada oma päeva plaani, sest .. see on midagi, millel tegelikult ju pole erilist tähtsust. Ja kui ma blogi pidama hakkasin, siis ma just lootsin, et ma sellest mingit päevaplaani ülevaadet et tee. Eks inimesed vist vahel teevad asju, mida nad ei taha.
aga nüüd..
jah

aitab küll.
(to be contiued)

Vihm ja päike üheskoos. See oli ilus päev.
Jõe ümbrus on kevadel veelgi ilusam, kui talvel või sügisel...
Ja siis ongi see hetk, kui ma südamest kahetsen, et mul pole digikat..ja järgmine hetk..muigan enda ette, et ega mu fotograafioskused jätaks nii või naa soovida, seega nii kaunist pilti, kui vaade väärt on, ma nagunii ei suudaks teha.
Ma olen viimastel päevadel tõsiselt palju oma ajast väljas veetnud. Jalutanud. Ja mõelnud. Ja seisma jäänud, et kõike seda ilu nautida. Ja mõelnud. Ja laulnud. Ja mõelnud.
Me ilmselt tõesti oleme kui sipelgad siin planeedil, kõik tegemas oma 'tähtsat asja'..Aga tahaks suurt pilti näha. Seda, kuidas see kõik lõpuks puzzlena kokku pannakse.

http://www.youtube.com/watch?v=d3qm_Q4vEmg&feature=related
Viimased päevad on jõuduandvad olnud. Täna jõudsin näiteks hommikul alles poole seitsmest magama. Jalutasime Eikega terve Häädemeeste läbi. Ja taas, see on nii ilus! Eriti tõusva päikese valguses :)
Lisaks sellele värvisin pead (jah, juba tüütas eelmine värv ära :D) ja ostsin enda meelest pruuni värvi..Aga tegelikult sain peaaegu mustad. Noh jah. Aga ma olen rahul. Vaheldust on vaja :D
Ilmad on ilusad ja püüan palju väljas olla.

Eile tegin suurpuhastust. Kuulasin Erkot. Nii head laulud on tal :)
Lugesin ka üht väga huvitavat raamatut.. Luule Viilma kirjutatud. Ja..ma usun, et kõik tuleb õigel ajal. Mulle oli ka seda praegu vaja.
Igatahes ilm on ilus..ja lähen Eikega jalutama. :)

18 punkti 20-st. Loomulikult oleks rohkem tahtnud.. Aga eks ta ole. Niikord siis seepidi.
Üldiselt..mul on jätkuvalt hea meel, et ma Dorisele inkat annan..Sealt tulles on tuju alati super..Imelised inimesed, imeline perekond.
Nüüd natuke puhkan, käin vannis..ja siis..oo ajalugu, mu arm ;)

Unetu! Unetu. Kell on 2:10 ja hommikul kusagil poole kümnest pean triksis-traksis inka suulisel eksamil olema ja monoloogi pidama, näiteks motospordist või sellest, kuidas eesti keel läänestub. Kolm hurraad mulle.
Üldiselt tekkis plaan reedel Lääne-Nigulasse minna. Kuigi mu kokkupuude pole teab mis suur olnud,igatsen neid inimesi.
Veel.. jah. kõht valutab. Ja üpris pahad on sellega lood, kuna olen juba 3 valuvaigistit võtnud. Not working, seems to me.
KUID
hoolimata praegusest hetkest..on mul taas lootus. Ja rõõm. See, mis seest tuleb.
Olgu. Ma lähen teen nüüd järgmise, neljasaja viienda, katse tänasel ööl magama jäämiseks. Sweet dreams.

Restart ja uus hommik.

Tegin täna "taaskäivita" protsessi ja tunnen end taas paremini.
Lugesin üht raamatut, mis natuke lohutas ja nii jäingi rahuliku südamega unne.
Täna olen ainult oma toas konutanud ja ma usun, et ei väljugi siit täna. Ei taha. Pole veel valmis välismaailmaga kohtuma. Aga mul on üksi ka hea. Ausõna.

Hetk on nii lühike, aga selle jooksul võib kõik muutuda... Ennist paistis elu ilus. Nüüd enam mitte.

Valu on kõikehõlmav ja tüdimus üldine. Väsinud! Väsinud, ma ütlen. Väsinud olemast ohver, väsinud tegemast teistele haiget. Väsinud kannatamast kellegi teise vigade pärast. Ma ei oska midagi parata, et pean elama nende inimestega ühes maailmas, sõitma hingelõhkujatega ühes bussis, jagama hingetutega sarnaseid unistusi, isegi armastama samasid laule. Ma ei oska parata ega parandada, ma ei oska mööda vaadata või mitte kannatada.

Inimestele on antud liiga suur võim teha, mida nad tahavad. Eriti kui nad kasutavad võimu selleks, et lõhkuda ilusat, mille järele nad ihalevad aga mida nad pole määratud kunagi endale saama.

Kus parandatakse katkiseid tüdrukuid?

Elu on ilus. Pudel vett ja ajalugu. Ma arvasin, et noh, Muistne Vabadusvõitlus on üks selliseid teemasid, mille pean lihtsalt sundima end nö. läbinärima..aga tegelikult oli ka see väga huvitav. Nüüd on vaja selle kohta veel ainult arutlus kirjutada.
Täna on emadepäev ja siis Kekega laulsime mu emale. Tervitaks teda. Mul on kahju, et ta just nüüd haige peab olema...
Igatahes olgu. Ma nüüd tegelen ajalooga edasi. Loodetavasti läheb ilm ka soojemaks. :)

Jah. Inglise keelest ma ei räägi. Ütlen ainult nii palju, et minu jaoks oli raske.
Varsti tuleb Keke ja siis ma loodan, et meeleolu tõuseb. Meanwhile üritan oma tuba & mõtteid korrastada.

Enne inglise keelt.
Kas on võimalik, et mu kass Nurr peab mind enda tütreks ja seepärast toob mu tuppa järjest mingeid tooreid kalu? Ma ise nuputasin tükk aega, miks ta just MINU tuppa neid toob.. Ja siis isa pakkus oma teooria välja..et Nurri jaoks on kassid ja mitte kassid. Ja kuna ta elab Sinu toas, ja Sina temaga kõige rohkem suhtled, siis vb peab ta Sind oma lapseks :D
Jah..
Öösel eriti hästi ei maganud, nägin igasugu õudukaid jälle. Aga see selleks.
Inglise keele pärast ei karda, tuleb mis tuleb..
Aga olgu, muidu ilusat laupäeva ka.

Ma naeran ja nutan korraga, sest ma tean, et kõik saab kunagi korda..
Täna süütan küünla ja mõtisklen elu üle.

Kummaline päev oli täna. Ladusin puid, õpetasin inglise keelt, jalutasin, pesin pesu, jäin läätsedega magama..:D
Homme tuleb palju ära teha.
Alustades koristamisest lõpetades õppimisega.
Oeh..tegelikult mind vaevab üks mure ka. Ma tunnen, et ma ei ole piisavalt hea. Ma tean, et ma võiksin olla parem... Aga ma tõesti püüan. praegusest alates. See rida siin olgu kinnituseks.
Olgu. Ma lähen nüüd raamatut lugema.
Olge head :)

Ma avastasin täna väljas jalutades, et mu kodukoht on ikka ulmeliselt ilus! (Ei-ei, siin tegelikult siiski ei ole UFOsid, see oli ainult mingi Tartu õppejõud, kes veidi luulusid nägi).
Õhk peale vihma oli nii värske ja mahe, et ilus hakkas.
Lugesin täna ajaloo õpiku 2. osa läbi.. Raske uskuda, aga see oli minu jaoks nagu põnevusfilm. Tõsiselt huvitav oli.
Nüüd idee poolest tegelen inglise keele 2008 a. eksamiga.. aga kõht on nii tühi, et segab mõtlemist.
Võiks olla ka mõni Delma kes kuskilt välja hüppaks koos ideaalselt konstrueeritud võileibadega.. aga tema tuleku peale ilmselt ei maksa loota.. kui siia kauemaks jään nii, siis äratab mu kõhukorin naabrid üles.

oeh.. kevad, kevad.
Olgu, ma lähen.

Värske kevadõhk on kurbuse vastu uskumatult tõhus vahend. Täna tegin nii mõnegi tähtsa asja oma elus ära..ja ehk saab nüüd rahulikumalt edasi minna.
Muidu.. tänasest peidan eneses nii mõnegi sellise külje, mida mõni inimene minus on näinud, kuid sellest pole kasu. Kui inimene millessegi ei usu, siis pole talle mõtet rääkida ka armastusest. Ka see on ju omamoodi religioon.. küll veidi mitte nii piiritletud, aga siiski.
Ma olen noor, ma tean. Ma olen naiivne.. (hehe, võimalik). Aga noh. Vähemalt on mu lootus. Et kõik lõppeb ikkagi hästi. Ja mul on tahe..tahe midagi oma eluga teha, mitte lihtsalt tiksuda...
Istutasin lehtsalatit potti ja panin aknalauale kasvama. Ei taha koguaeg 16 krooni maksta selle eest, et korra salatit teha saaks.

Ajalugu & inglise keel. Olen täna väga palju õppinud ja power on sees, nii et lasen edasi. Tulin korra mõistust puhkama. Ma tean, et kui ma püüan, siis suudan.

A drop in the ocean,
A change in the weather,
I was praying that you and me might end up together.
It's like wishing for rain as I stand in the desert,
But I'm holding you closer than most,
'Cause you are my heaven.

Magasin päeva põhimõtteliselt maha.. Nüüd öösel ärkasin. Lahe.