Mulle hakkab alles nüüd kohale jõudma, et
A. Mul on seljataga ajaloo riigieksam
B. Ma olen hetkel Tartus (ei satu siia just tihti)
C. Ma lõpetan kohekohe keskkooli

Kell on üks öösel ja istun üksi all suures toas. (Teised juba tudivad)..Ja muigan iseendale iseenese pärast. Ühest küljest on hinges nukrus, teisest tahaksin kogu maailma emmata..
Ma tunnen kõhus liblikaid. Aga see pole see sama tunne, mida inimesed armudes tunnevad. See on teistsugune. (Ei ma ei ole ka reaalselt ühtki liblikat pinslisse pistnud)..Justkui ma ise oleksin liblikas, kes selles öös peab otsustama ja tegema valikuid, kuidas ta oma elu elab.
Ühes ma olen kindel. Ma ei taha oma elu raisata või kasutama jätta. Ma tahan armastada inimesi kogu südamest..aga siit ei puudu konks. Ma tahan armastada armastusväärseid inimesi..
Kas Sina oled armastusväärne?