Täna, 18. aprillil on minu isal sünnipäev. Tervitaks teda. Palju õnne talle!
Muidu on suhteliselt pingeline olnud.
See selleks. Tegelikult on kell palju..
Mõtlesin, et kui palju me suudame tegelikult tajuda, mis teise inimese hinges toimub? Ja veel enam, kui palju me suudame tajuda, mis meie oma hinges toimub? Kui inimene ütleb, et on armunud..siis tavaliselt mõtled küll, et oh, lahe..aga kas Sa ka siis tegelikult mõistad, et tolle teise inimese jaoks võib kogu tema maailm olla pahupidi pööratud? Või siis samamoodi kurbusega. Leina ajal ütled, et "tunnen kaasa" (mis iseenesest ei ole halb ega midagi)..aga kui palju me siiski tõeliselt tunnetame, kui suur on kellegi kaotus?
(samal ajal martin msnis imestab selle üle, et ma jalgrattaga sõita ei oska. )
Olgu, ma lähen nüüd raamatut lugema ja siis tuttu.
Head und!
Kõige sügavam selles postituses oli see imestus, et sa jalgrattaga sõita ei oska.
ReplyDelete