Üks arst leidis kord tee äärest väikese koera, murtud jalaluuga. Ta viis ta koju, pani jala lahasesse ja hoolitses ta eest kuni koer sai terveks. Niipea aga, kui koer suutis ringi joosta, kadus ta ära. "Selline on siis koera tänu," mõtles doktor. "Nii kaua kui ta mind vajas, oli ta paigal.Kui tal mind enam tarvis ei olnud, jooksis ta minema."
Järgmisel päeval aga kraapis keegi tagaukse juures. Arst läks vaatama- ja nägi seda koera koos teise väikse koeraga. See teine koer lonkas!
Ma olen nii õnnelik. Sest mul on lootus. Ma ei oska seda kõike sõnadesse panna... See on lihtsalt müstiline, kuidas Jumal Su elu muudab.
Olge tublid:)
Laura
No comments:
Post a Comment