Seljataga on imeline nädal, täis armastust. aitäh!
Kuulen kuidas vihma sajab. See suvi võiks igavesti kesta. Kõik head asjad võiks igavesti kesta.. miks küll aeg kallitega koos olles käest libiseb? Elu irooniana peame vastu võtma seda mõru tunnet mis tekib, kui näiteks töö venib..ja venib.. ja venib. Ma soovin et kogu mu elu ei oleks ainult unenägu, mis kiirelt möödub. Et ma märkaksin vahet teha selle uduloori vahel, milles viibivad unistused ja reaalsuse vahel, mis terava valgusena näkku peegeldub. Ma tunnen ennast rahunenuna, kui viibin kallima kõrval. Rahunenuna kartustest, väsimusest.. Ja siis võtabki miski minu üle võimust, justkui asetades valge, peene loori üle mu keha. Ma olin õnnelik.Ma olen õnnelik. Ma saan õnnelikuks. Tänu armastusele...
No comments:
Post a Comment