Teeme nii, et teie ei tule mulle ütlema, mida ma tegema pean ning mina ei ütle teile, kuhu te minema peate.
Ps. Kaastunne norrakatele :(

Südasuve rohtunud teed...

Seljataga on imeline nädal, täis armastust. aitäh!
Kuulen kuidas vihma sajab. See suvi võiks igavesti kesta. Kõik head asjad võiks igavesti kesta.. miks küll aeg kallitega koos olles käest libiseb? Elu irooniana peame vastu võtma seda mõru tunnet mis tekib, kui näiteks töö venib..ja venib.. ja venib. Ma soovin et kogu mu elu ei oleks ainult unenägu, mis kiirelt möödub. Et ma märkaksin vahet teha selle uduloori vahel, milles viibivad unistused ja reaalsuse vahel, mis terava valgusena näkku peegeldub. Ma tunnen ennast rahunenuna, kui viibin kallima kõrval. Rahunenuna kartustest, väsimusest.. Ja siis võtabki miski minu üle võimust, justkui asetades valge, peene loori üle mu keha. Ma olin õnnelik.Ma olen õnnelik. Ma saan õnnelikuks. Tänu armastusele...

vastan iseenda eelmisele postitusele: Ei. Ühe otsusega ei ole võimalik seda teha. Kahetsemisel ei ole mõtet, paned ainult iseendast raskemasse olukorda, kui tegelikult oled. Valikuid tuleb elus teha, aga hiljem neid mitte kahetseda. See ei vii Sind ristteele tagasi. Ma olen ikkagi õnnelik KÕIGI valikute üle, mida olen teinud, sest just seetõttu olen täna see Laura Koop.

Kas tõesti on võimalik ühe otsusega nii enda kui teiste elud ära rikkuda?

Ma ei oska midagi öelda. See on lihtsalt nii uskumatu. Thank you, God, for second chances...

Märkamatult on saabunud juuli. Avastasin, et kuna mais-juunis sai nii palju õpitud, ei suuda ma enam normaalselt lauseid moodustada ega ka infot vastu võtta. Aju peab end täielikult välja lülitama, et end taastada. Seda on mõnus teha rannal lebades või lihtsalt kodus aknast välja vaadates ja prantsuse muusikat kuulates.