Väsimus on kõikehõlmav aga miski mu mõistuses ikkagi on terav - ma tahan õppida. Selleks ma siin ülikoolis olengi. Olgugi, et ma olen viimastel päevadel ainult valmisostetud pizzasid söönud ja energiajooke häbiväärselt suures koguses tarbinud, tean ma, et ühel päeval tasub see kõik end ära. Ma isegi ei mõtle õppimist selle akadeemilises tähenduses, kuigi praegusel, sessi-ajal suureneb just akadeemiliste teadmiste hulk- vaid ma tahan areneda, täieneda ning kui see, mida tuleb dialoogi analüüsimisel arvestada või mis on rolli ja näitleja suhestumistüübid Stanislavski, Brechti või Grotowski järgi, aitab mul jõuda suuremate sügavamate teadmisteni kõigest ümbritsevast, et seda hiljem kuidagi enesearengul ära kasutada, siis laske tulla! Ma olen valmis.
See on ka üks aspekt õpetajatöö juures, mida ma jumaldan- see kes julgeb õpetada, ärgu kunagi lõpetagu õppimist!
Vihma on juba nii kaua sadanud. See on nii kaunis. Fortuunast avaneb suurepärane vaatepilt mu kallile, tärkavale ja värskust täis Tartu linnale. See annab jõudu.
Ma olen rahul.,
Ps, üks hea lugu ka.
Kõike ilusat:)
keep working gorgeous ;).you can do it ;)
ReplyDelete