Pool sessi on möödas, teine, raskem pool on ees. Aga ma püüan, ma tõesti püüan. Hetkel söön porgandit ja siis teen kohvipausi, st ma juba kuulen, kuidas vesi köögis ära kees. Siis jälle tagasi "Eesti uusaja" juurde.
Otsustasin, et õpin sügisel läti keelt edasi. Kui ma juba alustasin, siis võiksin seda ikkagi juba mingil normaalsel, arvestataval tasemel vallata. Lisaks sellele muidugi peaksin ka vene ja saksa korralikult selgeks saama...Aga aega veel on, kui ma tõesti tahan, siis ma ka jõuan.

Ehmatusega märkasin, et mai hakkab lõppema. Mõtlesin et jah, enne ikka nii ootad seda suve, lausa pikkisilmi ja siis ei märkagi, kui ta lõpuks käes on. Inimene harjub selle soojaga, ei ole vaja kaua, et ta unustaks talvised lumehanged ja märtsi tilkuvad jääpurikad. Me võtame kõike nii iseenesestmõistetavalt, et ei taju enam asjade õiget väärtust. See on siin ka meeldetuletus mulle endale, et ma siis lõpuks, suvepuhkuse saabudes kusagil arvutis ei istuks, vaid võimalikult palju väljas päikse käes viibiks.

Nüüd kohv ja Eesti uusaeg.

Ilusat mai lõppu :)