Ma olen üks harukordselt õnnelik inimene. Mul on nii head vanemad! Ma tõesti armastan & austan neid. Käisin nädalavahetusel kodus, rääkisin emaga terve laupäevase päeva juttu ja käisime isegi jalutamas. Isaga rääkisin samuti pikalt, nagu alati. Uurisin, et kuidas nad üldse isaga tuttavaks said (huvitav, et ma seda varem polnud uurinud!) ja kuidas "nende lugu" oli. Nii tore oli seda kuulata.. neil saab sügisel juba 24 aastat abielu.
Pühapäeval hüppasin ka pärnust vanaema juurest läbi ja tagasiteel tartusse tulime Mariaga ka tõrvast läbi ja käisin ka seal vanaema/vanaisa juures (kalmistul).
Seal oli rahu. Mul on kahju, et ma sinna harva jõuan.