Ma olen hetkel üsna ärritatud. Lõpetasin just taaskordse eetika seminari jaoks Pojmani peatükiga ja ma tahaks kedagi lüüa. Miks on vaja sellist jaburust nii pikalt ja laialt seletada, kui on selge, et me ei saa midagi nagunii kindlalt paika panna, ükskõik, kas see arutlus kestaks siis kas ühe päeva või ühe kuu? Näiteks headus. Kes tegelikult saab öelda, mis see on? Miks inimesed tekitavad mingeid jaburaid arutlusi selle ümber, kas headus on materiaalne või emotiivne või üldse, kas eetika on reaalne? Parem mõelge kuidas vähi jaoks ravimit leiutada või midagi!
Ma olen ka vähiravimi poolt.
ReplyDeleteMa tahaks Aafrikast näljahäda ära viia.
ReplyDeleteTäiega nõus. Ma ka täna mõtlesin, et MILLEKS? Milleks sellised hüpoteetilised filosoofiad ja segased arutlused. Eluliste teema üle mõelda võiks küll ja veel, aga mitte lihtsalt filosofeerida selleks, et oleks millegi üle vaielda ja teiste seisukohti ümber lükata.
ReplyDeleteUu, sul ka see "küll me õpime ikka kasutuid asju, kui maailmas toimub samal ajal jubedaid asju" moment. Everyone in college have that moment. Sometimes too often.
ReplyDelete