Tegelikult tahaks uut aastat natuke pikema sissekandega alustada.
Olin päris pikalt kodus, Häädemeestel, nii et korraks tunduski, et kõik on nii, nagu vanasti.
Uue aasta ööks tulin Tartusse ja ei kahetse: meeldiv seltskond, palju kärtsu ja mürtsu. Vana aasta saatsin ma ära hinges väike kurbus, kuna 2010 oli minu jaoks tõeliselt ilus aasta. Loomulikult mitte lõpuni roosiline nagu muinasjuttudes, aga ma sain kõigega hakkama. Ma ei ütle, et uus aasta tuleb halb, aga ma tunnen, et see tuleb katsumusterohke, seiklusrohke ja ma tean, et see aasta mis tuleb, muudab mind, kuna ma tunnen, et mul on palju õppida. Juba esimesel selle aasta päeval tegin enda jaoks ühe katsumuse läbi.
Ma tean, et seda aastat on mulle vaja.

Hetkel põletan küünlaid ja võtan hoogu, et magama minna.

Sess ongi kohe käes ja ma tean, et ma pean ennast distsiplineerima ja rohkem pingutama, kui ei kunagi varem. Tegelikult võin enda üle praegu uhke olla, kuna olen hakanud oma aega funktsionaalsemalt kasutama, näiteks enam ei istu suhtlusportaalides. Ma olen aru saanud, et on parem, kui inimese esmamulje saad ikkagi lives.. Inimene tõmbab enda jaoks vajalikud olukorrad ja inimesed oma ellu ka internetisaitide abita. See ei ole nii, et kui Sind pole internetis, pole Sind olemas. Ja ma usun et inimesed hakkavad sellest varsti aru saama. Vähemalt tahaks loota. Muidu on meis nii palju nii palju nähtamatuid barjääre, mida ei oskagi kuidagi lõhkuda...

Uueks aastaks soovin ma teile rahu, eneseületamist ja armastust.
Head ööd.