Pinge aina kasvab ja mu mure Omari pärast samuti.. Toiduvarud hakkavad lõppema ning Mubarak ei kavatsegi tagasi astuda??? :/

Pühapäev, suur tassitäis imemaitsvat kohvi, päike, kevad akna taga (?) .. Häädemeestel, aga mõtetega hoopis kusagil kaugemal: Egiptuses. Ma loodan et Omariga on kõik korras. Murelikuks teeb mind lihtsalt see, et kaartilt vaadates ongi rahutused kohe tema kodutänava lähedal ning CNN ütleb, et igal tänaval on relvastatud korrakaitsjad ja lihtsalt nugadega või muude terariistadega inimesed, kes siis kaitsevad kas oma kodu vms. Ma tean et ta ei ole nii rumal, et kusagile meelt avaldama läheks, aga ma muretsen seepärast, et seal ei olegi palju vaja, kui lihtsalt seda, et oled vales ajas vales kohas. Vangid on ka vanglatest välja saanud ja kogu see kuritegevus on märgatavalt kasvanud. Ma tõesti loodan et temaga on kõik korras.

Hakkasin eile Madame Bovary'd lugema, peale raamaturiiuli koristamist meenus juba see ammune plaan.

Harjumatu on, kui Sul järsku on nii palju aega...


Igatahes, ma püüan nüüd täielikult terveks saada ja häid mõtteid mõelda.

Üks hea ja retro lugu ka siia:

Sess läbi.

Täna hommikul sooritasin viimase eksami, kahe eksami hinded on seega veel puudu, kuid midagi väga jubedat sealt tulla ei tohiks.
Eksamid lõpus tegelikult ei olnudki minu jaoks enam murettekitavad, kuna nii palju muid probleeme ja õnnetusi on olnund. Aeg siin maal on üürike, ja tegelikult ei tohi pabistada selliste väikeste asjade pärast..

Tänane päev möödub kohvi ja Euroopa muinsakultuuride seltsis.

Ilus hakkas!

I feel so pretty!

Miks inimesed ei tegele enne enda probleemidega, kui juba ruttavad kaasinimeste eludes sorima. Vihale ajab!
Ps: ennasthävitav eluviis. Paar nädalat tagasi sain radikaga näkku, teisipäeval kukkusin küünarnuki veriseks ja valusaks ja täna ohho, tulikuum vesi otse käele!
Karmavõlgade lunastamise olen viimasel ajal eriti hoogsalt kätte võtnud! :/
Tahaks ära.

8:53 ja ma tšillin fortuunas Kriminaaliga (nendele kes ei tea: äsja sissekolinud kummitus). Magasin öösel 1,5 tundi. Ei, mitte sellepärast, et Kriminaali oleks kartnud, vaid kuna ma ju nii väga pidin aega veetma kirjanduse liigitamise, kaanonite, binaarsete opositsioonide ja muu sellise "huvitavaga". Olgu, olgu. Ma nüüd liialdasin, see tegelikult on huvitav, aga siis, kui seda veenvalt ja huvitavalt edasi anda ja no loomulikult eks ma olen pahur ka et kogu see tuupimine jälle viimaseks ööks jäi. Loodetavasti see, et ma praktiliselt kogu öö õppisin, mulle käkki ei keera. Meenub üks kord kus Marleniga usundilugu õppisime, lõpuks läksid kõik asjad omavahel sassi ja ma sain F-i. Muidugi hiljem parandasin selle ära aga siiski.
Aga olgu. Ma siis jätkan ning püüan veel oma akadeemilist seisu parandada ja päästa, mis päästa annab.

Sõidan tartu poole, homme kirjanduse eksam ja siis häädemeestele.
Whatever is up there, thank you for second chances!
Ma armastan oma vanemaid väga ja ei tahaks ilma nendeta olla. Ma olen ju nii memmekas alles. :/
Aitäh mu isa ja ema eest! Ja muidugi Kristi eest ka!
armastan.

Täna tegin luugid juba enne kaheksat lahti, neli minutit enne TÜ raamatukogu avamist olin juba ukse taga (ma ei olnud ainus inimene!) ja varsti hakkan Tallinnasse sõitma, isa vaatama. Kõik saab korda. Peab saama.

Ma armastan Sind isa. Kohe nii palju, et ma ei suudaks ilma Sinuta. Ma palun pisarsilmi, saa terveks!

Nad on tugevad. Nad on vaprad. Nad on visad. Nad on armastavad. Nende abi on garanteeritud. Nad on need, kellele murega helistada..
Nad on emad.
Aitäh Sulle, ema!

Laura says:
ma olen nagu halva energia magnet olnud alates eksamitest
Jaanus----- Chelsea says:
päris tugev magnet, kui radikad juba tõmbad :D
Laura says:
:D:D:D





Ja nii ongi.

Tegelikult tahaks uut aastat natuke pikema sissekandega alustada.
Olin päris pikalt kodus, Häädemeestel, nii et korraks tunduski, et kõik on nii, nagu vanasti.
Uue aasta ööks tulin Tartusse ja ei kahetse: meeldiv seltskond, palju kärtsu ja mürtsu. Vana aasta saatsin ma ära hinges väike kurbus, kuna 2010 oli minu jaoks tõeliselt ilus aasta. Loomulikult mitte lõpuni roosiline nagu muinasjuttudes, aga ma sain kõigega hakkama. Ma ei ütle, et uus aasta tuleb halb, aga ma tunnen, et see tuleb katsumusterohke, seiklusrohke ja ma tean, et see aasta mis tuleb, muudab mind, kuna ma tunnen, et mul on palju õppida. Juba esimesel selle aasta päeval tegin enda jaoks ühe katsumuse läbi.
Ma tean, et seda aastat on mulle vaja.

Hetkel põletan küünlaid ja võtan hoogu, et magama minna.

Sess ongi kohe käes ja ma tean, et ma pean ennast distsiplineerima ja rohkem pingutama, kui ei kunagi varem. Tegelikult võin enda üle praegu uhke olla, kuna olen hakanud oma aega funktsionaalsemalt kasutama, näiteks enam ei istu suhtlusportaalides. Ma olen aru saanud, et on parem, kui inimese esmamulje saad ikkagi lives.. Inimene tõmbab enda jaoks vajalikud olukorrad ja inimesed oma ellu ka internetisaitide abita. See ei ole nii, et kui Sind pole internetis, pole Sind olemas. Ja ma usun et inimesed hakkavad sellest varsti aru saama. Vähemalt tahaks loota. Muidu on meis nii palju nii palju nähtamatuid barjääre, mida ei oskagi kuidagi lõhkuda...

Uueks aastaks soovin ma teile rahu, eneseületamist ja armastust.
Head ööd.

Head uut aastat!