Raban mis ma raban, aga ikka jääb mõni asi viimasele minutile- antud hetkel referaat "Erineva vaimse võimekusega lapsed- nende kasvatamine ja õpetamine". Katsun tänase päevaga enamvähem valmis saada, homme siis juran vormistuse jms juures. Ühesõnaga. Homme on isadepäev ning tulin koju. I really love him (isa).
Tegelikult olen ma aru saanud, et olen viimasel ajal üsna konfliktseks muutunud- iseloom minus tõstab vist pead. Aga ma olen hakanud ka mõistma, et mu energia on samuti piiratud, nii et igasugused kahtlase väärtusega suhted (kus toimub ainult ühepoolne andmine) ei tasu end ära. Ma nüüd ei vabanda selle eest, et ma need teatud suhted olen katkestanud, aga küll ehk mõnel puhul peaksin vabandama nende viiside eest, kuidas ma olen nad katkestanud. Ühesõnaga. Ma vabandan.
Nüüd on see teema siis purgis. Maal on hea. Linnas ka, aga vahepeal on maal parem. Hing puhkab tõesti välja. Olen alati olnud ja hinges ka ilmselt alati jään maainimeseks. ( lehmad, naised, viski.. :D)
Täna tuleb Kristi ja homme saame jälle üle mitme nädala kogu perega koos olla. See on nii hea.
Mis ma veel eile mõtlesin, kui ma koju sõitsin.. oli see, et kui ma mõtlesin, et kui inimesed ütlevad, et nad tahavad rahu ja vaikust, üksindust, siis ilmselgelt kerkib nende silme ette stereotüüpne pilt soojal maal liivarannas vedelemisest.. Samas võib vaikust ja rahu saavutada ka kuskil vaikses maakohas.. kummaline nagu oleks selle vaikuse või rahu kvaliteet kuidagi halvem. Ja ilmselt sellises vaikses maakohas ei taha paljud inimesed täielikku üksindust, kuna siis tekib illusioon, et elu läheb neist mööda. Samas.. mis tegelikult suurlinnades toimub.. enamik inimesi tõmbab lihtsalt nina täis ja laaberdab mööda linna ringi. Kas see on siis elu, mida igatseda? Ma ei oska öelda. Eks igaühele jääb oma arvamus. Igatahes, ma mõtlesin selle peale. Ja nüüd peaks vist koolitööd tegema.
Oli kõõm rohtuda!
No comments:
Post a Comment