Ma olen justkui lennuvõimetu lind,
sest mul puuduvad armastuse tiivad,
tiivad, mille Sina annad.
Ma tean, et aeg ei ole veel õige,
Veel ei ole minu aeg leida see rahu,
rahu mis ka mulda kaasa tuleb.
Ma olen noor, ma kajan läbi aastate..
Ma tean, et Sa varsti tuled.
Annad mulle mu igatsetud tiivad..
ja siis nii me lendamegi..
läbi igavikku..
Su soojus soojendamas mu rinda,
Kahekesi.
Üheks sulamas nagu vaha.
Me ei jäta üksteist iial.
Sa tõesti mõnda aega ei kirjutanud jälle:D
ReplyDeleteNoh, kui ma seda arvestan, mis mu elus kõik vahepeal juhtunud on, siis on see aeg tõesti pikk olnud vahepeal:)
ReplyDelete