Uus (tegelikult juba vana) :D blog: http://kirjutades.blogspot.com/

Ma ei soovi enam midagi, kuna kõik mu soovid on mulle seni ainult valu toonud.

Vanaema surmast on möödas kaks päeva. Homme on matused. Ma olen katki. Me kõik oleme.

Kool on täies hoos: homne koolipäev kestab 10.15-21.15. Vaid ühe pausiga. :)
Aga pole hullu. Õhus on kevade lõhna ja see teeb mind õnnelikuks.

"21"

Nüüd olen aru saanud et see ratas keerleb ja keerleb ning ei peatugi enam kunagi. Muidugi kui ma ise tahan ja tean, et elu muidu läheb minust välgukiirusel mööda, võin teadlikult proovida elada igas hetkes ja panna iga moment peatuma. Hingata täielikult. Tunda täielikult. Armastada täielikult. Lõpmatult. Tunda, et minu ja maailma vahel on midagi enamat, kui maapind, mis mind üleval hoiab.. tunda, et minu ja kaasinimeste vahel on midagi enamat, kui lihtsalt inimeseksolemise staatus seda pakub. Tunda, et mu sõbrad on mu vennad või õed. Olla kohal.
See oli mu lubadus, mille endale andsin 8. veebruaril, kõndides läbi lumest sätendava pargi.
Aitäh.